/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)
/nginx/o/2020/06/24/13172035t1haba9.jpg)
1. veebruaril välisministeeriumis esitletud Juri Levada keskuse arvamusuuringust „Eesti ja Eesti ühiskond venemaalaste silmade läbi aastatel 2018–2021“ tulemustest selgus, et üldiselt suhtub enamus venemaalastest Eestisse hästi.
Uuringu kohaselt suhtutakse Venemaal Eestisse ja eestlastesse hästi
Juri Levada keskus, mis on Venemaal tegutsev sõltumatu mittetulunduslik uurimisasutus, küsitles välisministeeriumi tellimusel tehtud uuringuks Venemaal 1634 täiskasvanut ning uuris nende üldist suhtumist Eestisse ja eestlastesse. Lisaks uuriti arvamusi, hinnanguid ja informeeritust Eesti kohta, samuti inimeste peamisi infoallikaid.
Uuringu tulemused näitavad, et üldiselt suhtub enamus venemaalastest Eestisse hästi. 52% küsitletuist vastas, et suhtub Eestisse väga hästi või hästi, halvasti suhtub 17% küsitletuist. Head suhtumist on rohkem noorte, samuti kõrgemalt haritud inimeste seas. Halvemini suhtuvad eakamad inimesed vanuses üle 55 aasta.
Riikidevaheliste suhete kirjeldamisel olid vastajad kriitilisemad. Heaks pidas Eesti ja Venemaa suhteid ainult 8%, normaalseks või rahulikuks pidas 22%, jahedaks 29%, pingeliseks 12% ning vaenulikuks 7%.
Küsitlusest selgus, et paraku on venemaalaste seas huvi Eesti vastu suhteliselt madal, nagu ka informeeritus Eesti kohta. Teadmised Eesti kohta pärinevad endiselt valdavalt koolist (26%) ja riiklikest telekanalitest (29%). Eestis pakub venemaalastele huvi peamiselt loodus, vaatamisväärsused, kultuur, turism ja ajalugu.
Eraldi käsitleti uuringus Eestiga piirnevate regioonide elanike arvamusi. Ilmnes, et suhtumine Eestisse on Leningradi oblastis, Peterburi linnas ja Pihkva oblastis märksa parem – 72% küsitletuist vastas, et suhtub Eestisse hästi või väga hästi, ning 10% vastas, et suhtub halvasti. Eesti ja Venemaa vahelisi suhteid pidas heaks 14%, rahulikuks 25%, jahedaks 34%, pingeliseks 11% ja vaenulikuks 8% vastanuist.
Ka huvi Eesti vastu on Loode-Venemaal suurem ning Eestit teatakse ja tuntakse oluliselt paremini kui mujal Venemaal, mille põhjuseks on kindlasti läbi aegade aktiivsed inimestevahelised suhted ja piiriülene koostöö. Piiriülest koostööd Eesti ja Venemaa vahel peab tähtsaks 56% Loode-Venemaa elanikest, 37% vastanutest suhtub piiriülesesse koostöösse neutraalselt ja vaid 7% negatiivselt. Suurem huvi piiriülese koostöö vastu on Pihkva oblasti elanikel. Olulisemateks valdkondadeks peetakse seejuures turismi ja kultuurisidemete arendamist, keskkonnakoostööd ning ettevõtluse ja majandussidemete toetamist.