Eesti Pank annab admiral Johan Pitka 150. sünniaastapäeva auks välja hõbedast meenemündi

Foto: Eesti Pank

Eesti Pank annab 19. veebruaril välja hõbedast meenemündi, mis on pühendatud admiral Johan Pitka 150. sünniaastapäevale. Pitka oli kaugsõidukapten ja kontradmiral ja nii kaitseliidu, piirivalve kui ka Eesti merejõudude looja. Tal oli keskne roll Vabadussõjas Eesti mereväe juhatajana.

Mündil on kujutatud Johan Pitka portree, tema eluaastad 1872–1944 ning sinimustvalge fragment. Kujunduse autorid on Tiiu Pirsko ja Mati Veermets. Münt vermiti Leedu rahapajas.

JOHAN PITKA

19. veebruaril 1872 Järvamaal sündinud Johan Pitka kasvas rahvusliku ärkamisaja vaimust kantud perekonnas. Ta hakkas varakult merd sõitma ja õppis kaugsõidukapteniks. Pitka tegeles ettevõtlusega, millele aga esimene maailmasõda lõpu tegi. Sõja puhkedes asus ta suure pühendumusega organiseerima Eesti sõjaväelasi ja lõi kaitseliidu. Pitka mehed olid 24. veebruaril 1918 nende seas, kes enamlased Tallinnas ja mujal võimult lükkasid ja iseseisva Eesti Vabariigi välja kuulutasid. Pitkast kujunes Vabadussõja hing: ta juhtis sõjalaevastikku ja aitas luua soomusronge, millega anti Eesti sõjaväele löögiüksus. Pärast Vabadussõda mõnda aega Kanadas elanuna naasis ta Eestisse, kus osales rahvuskogu töös ja asus juhtima Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisust (ETK). Kui Eesti iseseisvus 1940. aastal hävis, põgenes Pitka Soome. Seal hakkas ta ette valmistama Eesti vabastamist nõukogude võimu alt. Kui Nõukogude võimul Pitkat ennast tabada ei õnnestunud, üritati tulutult murda tema kolme poega, kes 1942. aastal Siberi vangilaagris maha lasti. 1944. aastal tuli Pitka Eestisse, et alustada uut Vabadussõda. Eesti sõdurite grupid ja Pitka üksused püüdsid küll takistada Tallinnasse suunduvaid Punaarmee tanke, kuid pikalt seda teha ei suudetud. Johan Pitka langes 1944. aastal. Tema hukkumise täpsed asjaolud ja viimne puhkepaik ei ole teada