L, 3.12.2022

Valmis pärandihoidlate teenuste analüüs

Järva Teataja
Valmis pärandihoidlate teenuste analüüs
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
: RAAMATUMESS RAHVUSRAAMATUKOGUS :  TALLINN, EESTI : 06APR17

Raamatumess Rahvusraamatukogus.

lt/: Foto: LIIS TREIMANN
: RAAMATUMESS RAHVUSRAAMATUKOGUS : TALLINN, EESTI : 06APR17 Raamatumess Rahvusraamatukogus. lt/: Foto: LIIS TREIMANN Foto: Liis Treimann

Muinsuskaitseameti poolt tellitud ja Civitta Eesti ASi läbiviidud pärandihoidlate teenuste analüüs kirjeldas milliseid teenuseid hakkavad pakkuma tulevased Eesti muuseumide ühised pärandihoidlad. Muuseumide pärandihoidlad on vajalikud Eesti hindamatu kultuuripärandi säilimiseks.

“Pärandihoidla ei ole ainult hoidla, see on säilitamise kompetentsikeskus ja kultuuripärandit esindav hoone,“ ütles Muinsuskaitseameti muuseumivaldkonna peaspetsialist Signe Aarla. „Eesti muuseumid on tegevuse osas maailmatasemel, kuid museaalide hoiustamistingimused on kehvad. Sellise olukorra jätkumisel on oht ainelise kultuuripärandi säilimisele arvestatavalt suur,“ lisas Aarla.

Pärandihoidlates pakutavate teenuste esmaseks sõnastamiseks viidi ligi poole aasta jooksul läbi analüüs, mille käigus uuriti kultuuripärandi säilitamise valdkonna teenuste tänast seisu ja kaardistati nii pärandihoidlate klientide kui ka võimalike koostööpartnerite ootused ja vajadused. Analüüsi tulemusena defineeriti ja kirjeldati pärandihoidlates pakutavad teenused, nende sihtrühmad ning vajalikud ressursid. Muuhulgas tuvastati ka võimalikud riskid, mis võivad takistada pärandihoidlate kvaliteetse teenuse pakkumist ning mille maandamisega on oluline tegeleda juba enne hoidlate rajamist. Töö käigus defineeriti neli olulisemat teenust, mida pärandihoidlad hakkavad pakkuma. Need on hoiustamisteenus, konserveerimisteenus, digiteerimisteenus ning konsultatsiooniteenused. Seda nii Põhja- kui ka Lõuna-Eesti pärandihoidlas. Analüüs kinnitas, et lisaks kaasaegsetele hoiustamistingimustele vähendab pärandihoidlatesse koondumine museaalide hoiustamise killustumist, annab kogudest parema ülevaate ja lihtsustab museaalidega tehtavaid toiminguid. Teenused on suunatud eelkõige riigi hallatavatele muuseumidele, kuid võimaluse korral ka teistele.

„Pärandihoidlate toimimiseks on oluline tagada kultuuriväärtuslike esemetega seonduvalt kompleksteenus, mis tähendab, et lisaks esemete hoiustamisele, on oluline tagada ka konserveerimise, digiteerimise ja konsultatsiooniteenuste olemasolu. Samas on mõningate teemade osas Eestis juba välja kujunenud kompetentsikeskused, nt pabermaterjalide osas Rahvusraamatukogu ja Rahvusarhiiv, kellega tuleb leida võimalused koostööks, tagamaks ressursside optimaalse kasutuse ja vältimaks nii öelda silotornide tekkimist,“ kommenteeris uuringut juhtinud Civitta Eesti AS noorempartner Kristiina Oll.

2018. aastal kiitis valitsus heaks pärandihoidlate kontseptsiooni, mille tulemusel hakkas Muinsuskaitseamet koostöös Kultuuriministeeriumiga ette valmistama Põhja- ja Lõuna-Eesti pärandihoidlate rajamist. Üsna sageli ladustatakse museaale isegi mitte hoidlates, vaid selleks hädapäraselt kohandatud ruumides või hoonetes, kus ei ole võimalik kliimat mõjutada ning ei ole tagatud tuleohutus. Projekt puudutab ühtekokku 21 muuseumit üle Eesti. Pärandihoidla rajamise peaeesmärk on tagada riiklike muuseumikogude pikaajaline säilimine ja parem kättesaadavus huvilistele. Järgmise sammuna asub Muinsuskaitseamet otsima koostööpartnerit pärandihoidlatele sobiva tegevusvormi ja struktuurimudeli välja töötamiseks. Samal ajal liigutakse edasi ka pärandihoidla hoonete arhitektuurivõistluste korraldamisega.

Uuring on kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel.

Pärandihoidlate kohta saab lähemalt lugeda siit.

Märksõnad
Tagasi üles