Teadliku juhendaja käe all saab praktikal nii mõndagi õppida

Järvamaa kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin räägib praktikajuhendajatele kooli heast mainest ja praktilise väljaõppe olulisusest õppekavas. Foto: Kristo Kivisoo

Praktika osa kutseõppes on ülimalt oluline, mistõttu astub Järvamaa kutsehariduskeskus üha kaalukamaid samme, et praktikajuhendajad oleksid omal alal pädevad. Selleks ellu kutsutud koolitused aitavadki juhendajatel paremini mõista, mida neilt oodatakse, ning juhendajad saavad omakorda anda tagasisidet, kuidas praktikaid tõhustada.

Eelmisel nädalal olid nii Särevere mõisas kui ka Paide õppehoones praktikajuhendajate koolituspäevad ja praktikaid tõhustava kavandi «UpT2S» tutvustused. Koolitusel viibis inimesi koolidest ja ettevõtetest, kes on valmis edukate praktikate abil kasvatama endale head tööjõudu.

Järvamaa kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin ütles uhkusega, et koolil läheb hästi ja sügisel oli sisseastujaid 900 ringis. «Oleme oma näitajatelt Eestis kutsehariduskoolide esiviisikus ning suudame edukalt võistelda suurlinna tuledega, teisisõnu Tallinna ja Tartu koolidega,» lausus ta.

Kooli aitavad Oselini selgitusel õpilaste huviorbiidis hoida erialade pidev täienemine, tänapäevane õppekava ja head praktikakohad, mis avab õppureile otsetee tööjõuturule. «Praktika osa kutseõppes on sõltuvalt erialast 30–80 protsenti, mis tähendab, et see lihtsalt peab olema asjakohane ja tõhus,» ütles ta.

Samas rõhutas Oselin, et mitte kõik praktikaettevõtted ei ole koolile väärt partnerid. «Oleme põrkunud ka suhtumisega, kus meie õpilasi tahetakse kasutada musta tööjõuna. Kui kokaõpilane ei tee praktikal olles muud, kui peseb põrandat või koorib kartuleid, siis pole see päris õige praktikakoht,» selgitas ta.

Seetõttu on Järvamaa kutsehariduskeskus välja töötanud praktikaettevõtete tunnustamise süsteemi, kuhu jõuavad vaid need tööharjutuste pakkujad, kes kutseõppureile päriselt oskusi ja teadmisi jagavad.

Oselin märkis, et tunnustatud praktikakohtade nimekirja kuulub ka mitu Järvamaaga seotud ettevõtet. Näiteks Järva tarbijate ühistu, AS Nordecon, OÜ Verston, Koeru hooldekeskus, Käru Südamekodu.

Inimesed, kes praktikante töökohtadel juhendama peavad, on enamasti küll oma ala asjatundjad, kuid juhendamisega pole nad kokku puutunud. Seetõttu ongi Oselini ütlust mööda tarvis praktikajuhendajaid koolitada, et nad mõistaksid, millised ootused on koolil õpilaste praktikale ja kuidas panna tööharjutamine toimima nii, et sellest saaks kasu kõik pooled.

Kui aastate eest suhtusid ettevõtted praktikantide võtmisse tõrjuvalt, sest see tõi palju lisatööd ja paberimäärimist, siis tänapäeval pole see enam takistus, sest praktikaga seonduv asjaajamine on lihtsustunud ja kirjatöö kolinud digikeskkonda.

Projektijuht Merje Mölter sõnas, et teadlike ja koolitatud praktikajuhendajate abil suureneb oluliselt praktikate tulemuslikkus. «Selleks olemegi ellu kutsunud kavandi «UpT2S», millel on kolm põhilist eesmärki. Teeme mitmekeelseid veebikursusi nende pädevuste parandamiseks. Oleme loonud äpiplatvormi kolmepoolseks suhtlemiseks (ettevõtte praktikajuhendaja, kooli praktikajuhendaja ja õpilane) õpilaste praktikakäigu jälgimiseks ja hindamiseks, millele on ligipääs nii praktikandil, õpetaval koolil kui ka praktikajuhendajal. Kavas on luua ka parimate praktikate kogumik,» selgitas ta.

Just neid eesmärke Mölter koolitustel tutvustaski ning osalejatel oli võimalik tutvuda veebikursuse materjaliga, katsetada äpiplatvormi ja anda digitagasisidet ürituse kohta.

Suure jaekaubandusketi Rimi logistikaga tegelevast firmast Havi Logistics OÜ koolitusel osalenud praktikajuhendaja Kaisa Lumiste meelest on koolitused vajalikud, kuid neid tuleks korraldada vähemalt kaks korda aastas ja sellise ajastusega, et juhendajad oleksid praktikantide vastuvõtuks valmis. «Praegu on koolitused nihkes ja tulevad mõnele juhendajale tagantjärele tarkusena. Ent olles digilahendusi juba kasutanud, saime anda koolile ja kavandi eestvedajaile tagasisidet selle kohta, mis on hästi ja mida saaks veel arendada,» lausus ta.

Lumiste ütlust mööda on oluline osata praktikal tehtavat analüüsida. «Hea juhendaja oskab ka lihtsamad tööharjutused lahti mõtestada nii, et õpilane suudab endale selgeks mõelda, mida ta sellest õppis, miks seda on vaja teha ning et just tema kogemusele tuginedes saab seda tegevust ettevõtte töös tõhusamaks muuta,» selgitas ta. «Teisisõnu peab igal tööülesandel ettevõttes olema õpetamise seisukohalt kindel eesmärk.»

Lumiste on juhendanud kolme Järvamaa kutsehariduskeskuses logistikat ja veokorraldust õppivat noormeest ning vaatamata esialgsele hirmule, et äkki võtavad õppurid praktikat kergel käel, seda ei juhtunud. «Täitsime koos usinalt päevikuid ja analüüsisime tehtut ning tegelikult said nad suurepäraselt aru, milleks mingit töölõiku on vaja ja kuidas kõik protsessid on omavahel seotud,» ütles ta.

Selliste praktika tulemustega on Lumiste meelest rahul kõik pooled. «Ettevõtted, kes on võtnud sihiks oma töötajate arendamise ja tööjõu järelkasvu koolitamise, saavadki seda kõige paremini teha kutseõppeasutustega koostöös,» lausus ta.