Kahanemisprognoosid mõjutavad ka Järva valla teisi koole

Foto: Urmas Luik

3. märtsi õhtul peeti haridusvõrgu korrastamise koosolekut Järva-Jaani gümnaasiumis. Siin jätkub õppetöö tavapäraselt, aga kui kaks aastat järjest on 10. klassi astujate arv väiksem kui 15 õpilast, siis alustatakse gümnaasiumihariduse kokku tõmbamisega.

Õigemini on volikogule esitatava eelnõu pealkiri „Koeru Keskkooli ja Järva-Jaani Gümnaasiumi tegutsemise vormi muutmise põhimõtted“.

Abivallavanem Tiina Oraste selgitas, et kui Järva vallas õpib hetkel gümnaasiumiastmes 102 õpilast (10. novembri 2021 seisuga), siis neid võiks olla 190 – üle poole õpilastest lähevad pärast põhikooli lõpetamist mujale, vallast ära kas gümnaasiumisse, kutset omandama või tööle.

Järva-Jaanis on 31 õpilast statsionaaris ja 17 mittestatsionaarses õppes, Koeru Keskkooli gümaasiumiosas on õpilasi 56.

Järvajaanilastes tekitasid küsimusi piirarv 15 – nii palju peaks õpilasi tulema 10. klassi, et gümnaasiumiosa saaks jätkata, ja see, et mittestatsionaarsete õpilaste arvu ei arvestada – koos nendega oleks õpilasi 48. Ka ei pääse Järva-Jaani Gümnaasiumisse õppima iga soovija, vaid tuleb läbida katsed.

2. märtsi õhtul peeti haridusvõrgu korrastamise koosolekut valla kõige väiksemas, 30 õpilasega Peetri koolis. Järva vallavolikogu märtsi istungile jõuab eelnõu korraldada 1. septembrist 2022 ümber Peetri Kooli tegevus. Ümberkorraldamisega muudetakse Peetri Kooli tegevuse vorm selliselt, et koolitustegevuse lõpetamine kolmandal kooliastmel toimub järkjärguliselt aastatel 2022 – 2024:

* 1. septembril 2022 ei avata ning ei toimu õpilaste vastuvõttu Peetri Kooli 7. klassi.

* 1. septembril 2023 ei avata ning ei toimu õpilaste vastuvõttu Peetri Kooli 7. ja 8. klassi.

* 1. septembrist 2024 on Peetri Kooli tegutsemise vorm põhikool-lasteaed, kus õpe põhikoolis toimub I ja II kooliastmes.

Kohal olid ka volikogu liikmed Arvo Imsi, Getter Klaas ja Külli Majori.

Abivallavanem Tiina Oraste kinnitas – kokku on lepitud, et alusharidust ei puututa ja peab säilima ka kodulähedane vähemalt 6-klassiline põhikool.

Volinik Arvo Imsi küisis, et jutu järgi käib palju lapsi siit Koeru ja Järva-Jaani koolidesse. Mis on selle põhjus?

Volinik Getter Klaas vastas, et põhjus on jutus, mida on räägitud juba aastaid – me paneme kooli kinni, me paneme kooli kinni. Viimase aja positiivne märk siin piirkonnas oli kooli kolimine keskuse majja, kuhu vald ka palju investeeris. Rahval tekkis tunne, et vald hoolib sellest piirkonnast, tahab siia panustada, et see kool edasi toimetaks. Enamus lapsi on nüüd tulnud siia kooli. Näiteks eelmisel aastal lõpetas lasteaia kaks last, üks tuli Peetri kooli ja teine läks Koeru selle pärast, et ta elab Kalitsa külas.

Volikogu liige Külli Majori, kelle mõlemad pojad on õppinud Peetri koolis, tõdes, et kooli panevad kinni siiski lapsed, mitte volikogu.

Vallavanem Toomas Tammik tõdes, et tõele au andes saavutada seda piirmäära, mis oleks efektiivne ehk kümmet last klassis, on Peetris väga keeruline. Ta rõhutas, et täna pole laual ühtegi otsust kool sulgeda. Otsus on järk-järgult sulgeda kooli kolmas aste. Kool jääb.