Kõrge inflatsioon püsib kogu euroalal

Copy
Artikli foto
Foto: LHV

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad veebruaris eelmise kuuga võrreldes 1,5 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 12,0 protsenti. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul uuele kõrgtasemele, ulatudes 5,8 protsendini, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.

Toorainete ja energia kallinemine on jätkumas, mis tähendab üha kõrgemat inflatsiooni Euroopa riikides. Lisategurina on sõjategevus ja sellele järgnenud sanktsioonide kehtestamine majanduspilti mõjutama hakanud ning tekitamas suuri kõikumisi finantsturgudel ja toormehindades. Need mõjud avalduvad suuremal määral meil märtsikuu tarbijahindades.

Riigipoolsed kõrgete energiahindade leevendusmeetmed siiski aitavad seda pehmendada. Keskmisest soojem ja tuuline veebruar avaldus alanenud elektri börsihinnas, mis oli viimase kuue kuu madalaim. Samas märtsi alguse futuuride kohaselt võib lähikuudel oodata kõrge elektrihinna naasmist.

Euroopa Liidul on suur sõltuvus imporditavatest energiaallikatest ning idanaaber on peamine gaasi importija, moodustades 35 protsenti koguimpordist. Seetõttu on sõjategevuse tulemusena suurenenud ebakindlus gaasitarnete jätkumise suhtes kaasa toonud gaasihindade hüppelise tõusu Euroopa gaasiturul. Kodutarbijatele võib kõrge hinnatase kanduma hakata kevadkuudel.

Veebruaris kergitas tarbijahindu enim siiski toidu kallinemine, aastaga on hinnad tõusnud 12,4 protsenti. Toidukaupade kallinemine oli laiapõhjaline ning põhjustatud sisendite hoogsast kallinemisest.

Globaalsed tarneraskused on jätkuvalt tööstuskaupade hindu tõstmas, mis on aastaga kallinenud pea 7 protsenti. Mõnevõrra tagasihoidlikumat hinnatõusu võib täheldada eelkõige kodumaistest teguritest mõjutatud teenuste puhul, kus hinnad on tõusnud pea 5 protsenti. Sarnaselt euroalale on ka Eestis viimaste kuude väga kiire inflatsioon põhjustatud valdavalt välisteguritest ehk on imporditud.

Jätkuv sõjategevus ning jõuliste sanktsioonide kehtestamine idanaabrile tähendab energiahindade kallinemise jätkumist ning tootmissisendite kättesaadavuse halvenemist. See tähendab ka inflatsiooni kiirenemist lähikuudel ning elanike reaalsissetulekute vähenemist.

Tagasi üles