Aken lahti, aken kinni

Vello Loemaa. Foto: Madis Veltman

Venemaa esimene imperaator raius akna Euroopasse. Peeter I nimetati ametlikult imperaatoriks aastal 1721 ning sellest ajast on impeeriumi aina laiendatud. Tõsi, ette on tulnud ka tagasilööke ning praegune Vene föderatsiooni sõjakäik Ukrainasse on selgesti seda nägu.

Peeter I hakkas oma tsaaririiki laiendama lõunast ning selle esimene tähis oli Aasovi vallutamine 1696. aastal. Paar aastat hiljem lõi ta omaenda rajatud linna Taganrogi mereväebaasi. Seejärel oli aeg hakata valdusi suurendama põhja pool, sealhulgas Läänemere-äärsetel maadel. ka meie praeguse Eesti aladel. 1703. aastal alustati Sankt Pieter Burchi linna ehitusega, lisaks hakati rajama Kroonlinna, millega tagati väljapääs Läänemerele ning selle kaudu ka kaugemale maailmamerele. Põhjasõja lõpp 1721. aastal tähendas ka Eesti hõivamist Vene impeeriumi koosseisu.

Praeguste sündmuste valguses tuleb see kõik kuidagi tuttav ette. Lahingud käivad Aasovi mere äärses linnas Mariupolis ning isegi Musta mere põhjaranniku hõivamine ei tähenda veel Türgi kontrolli kaotamist läbipääsuks Vahemerele. Impeeriumieelsel ajal oli tegevuse mastaap teistsugune ning vene laevastik ei pääsenud isegi läbi Kertši väina.