Toidutalumatus on mitteallergiline liigtundlikkus mõne toidu või joogi suhtes, mille tarvitamise tulemusel võivad tekkida erineva tugevusega terviseprobleemid. Toidutalumatuse tunnusteks on enamasti seedetrakti ja hingamissüsteemi häired ning nahakahjustused. Tavaliselt on ülitundlikkuse põhjuseks kas mõne toidu seedimiseks vajaliku ensüümi puudumine organismis või toidus sisalduvad saasteained, toksiinid ja muud keemilised ühendid.
Tervise Arengu Instituudi teatel on Eestis ametlikult diagnoositavaid toidutalumatuse liike kaks, nendeks on laktoositalumatus ja gluteenitalumatus. Laktoositalumatus ehk hüperlaktaasia on organismi võimetus toota piisavas koguses ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Vajaliku ensüümi puudumisel satub laktoos jämesoolde, kus see tekitab gaase ning happeid. Laktoositalumatus väljendub enamasti kõhuvalu, krampide või kõhulahtisusena. Diagnoosimiseks kasutatakse tolerantsustesti või väljahingatava õhu analüüsi. Olenevalt talumatuse raskusastmest on raviks laktoosi sisaldava toidu hulga piiramine menüüs.
Gluteenitalumatus ehk tsöliaakia on teraviljades nagu nisu, rukis ja oder sisalduva gluteeni poolt esile kutsutud autoimmuunhaigus. Päriliku eelsoodumusega tsöliaakia võib avalduda erinevas vanuses ja erinevate sümptomitega. Levinumateks haigusnähtudeks on krooniline kõhulahtisus, puhitus, äkiline kõhnumine, kasvupeetus, rauavaegusaneemia, nahareaktsioonid ja osteoporoos. Tsöliaakia diagnoosimiseks määratakse veeniverest vastavad antikehad ning tehakse peensoolest biopsia. Haiguse ainsaks raviks on eluaegne range gluteenivaba dieet.
Toidugruppide välistamisel tuleb puudujäävad ained kätte saada mujalt
Lisaks diagnoositavatele toidutalumatustele esineb tundlikkusreaktsioone ka mitmetele toiduainetele, millest levinuimad on muna, kala, pähklid, puuviljad ja koorikloomad. Kuna nende näol on tegemist ka tugevate allergeenidega, kahtlustavad inimesed endal esmalt allergiat. Allergiat saab kinnitada või välistada vastavate testidega.