Kaido Ivask: Kas suudame säilitada väikeriigina oma keele ja kultuuri

Kaido Ivask Foto: Tiit Reinberg / Järva Teataja

94 aastaseks saava Eesti Vabariigi moodustavad 226 omavalitsust. Omavalitsused ei moodusta Eesti riiki mitte üksnes haldusjaotuse mõttes, vaid oma elanike huvide, vajaduste ja õiguste eest seistes.

Järvamaalaste huvide, õiguste ja vajaduste eest seisavad 12 omavalitsust – Albu, Kareda, Ambla, Imavere, Koeru, Järva-Jaani, Koigi, Roosna-Alliku, Väätsa, Paide, Türi vald ja Paide linn.

Möödunud aastal täitus taasiseseisvunud Eesti riigil 20 aastat iseseisvust ja omavalitsustel 20 aastat omavalitsuse staatuse taastamisest. Vahel tundub, nagu oleks see aeg läinud linnulennul. Kuid selle üürikese ajaga oleme korda saatnud rohkem kui enamik demokraatlikke riike 90-ndate aastate algul oodata oskas.

Ühise tööga on suutnud Järvamaa omavalitsused ellu viia lahendusi, mis pakuvad paremat elukeskkonda kõikidele maakonna elanikele. Ühiselt juhime oma Järvamaa haiglat, oleme loonud Mäo reisiterminali ning Väätsa prügila. Need on vaid üksikud näited sellest, mida annab meile koostöö.

Kohalik omavalitsus on demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu ning lähtuda selle juures elanike vajadustest ja huvidest.

Ma tänan kõikide omavalitsuste tänaseid ja endisi juhte nende julgete tegude ja koostöö eest. Me oleme täitnud neid eesmärke, mis oleme endile seadnud. Tihti on elanike vajadused suuremad kui suudab pakkuda üks kohalik omavalitsus.

On olukordi, mis nõuavad lahendamiseks enamat kui ühe valla või linna pingutust. Ühise tööga on suutnud Järvamaa omavalitsused ellu viia lahendusi, mis pakuvad paremat elukeskkonda kõikidele maakonna elanikele.

Vaba rahva ja vaba riigina on meil õigus, mida paljudel ei ole. Me saame otsustada oma tänase ja homse päeva üle. Vaba rahva ja riigina kujundame ise oma riigi ajalugu, mida veel tänini endised okupatsioonivõimud moonutada püüavad. Selle eest võlgneme tänu oma esiisadele- ja emadele, kes on pidanud tooma korduvalt ohvreid vabaduse altarile, et saaksime elada meie endi vabas ja iseseisvas riigis.

Meie homne päev sõltub sellest kas ja kuidas me tegeleme täna küsimustega nagu vähene sündimus ning väljaränne suurematesse linnadesse ja välismaale. See pole küsimus mitte lihtsalt omavalitsustele vaid küsimus tervele maakonnale ja riigile. Soovime, et Eestis omandatud hea haridus leiaks rakenduse siinsamas meie kodumaal ja meie lähedased ei peaks lahkuma parema elukeskkonna või töö nimel piiride taha.

Oluliseks riigi osaks on rahvuslikud sümbolid mida väärtustame ja kaitseme. Meist kõigist – riigist, omavalitsustest ja igast kodanikust oleneb, kas suudame säilitada väikeriigina oma keele ja kultuuri. Tänases, üha globaliseeruvas maailmas on väikestel rahvastel oht kaotada oma keel ja kultuur üha enam pealetungivatele suurematele kultuuridele ja keeltele. Ma ei ütle, et me peaksime kartma võõrkeeli või –kultuure, vastupidi – me peame neid tundma õppima aga selle kõige juures säilitama selle, mis teeb meist eestlased.

Ma soovin kõigile head Eesti Vabariigi 94 aastapäeva ning jõudu vaba rahva ja vaba riigi eesmärkide elluviimisel.