Väärikas eas daamid tantsisid nii, nagu homset polekski

Anne Põder
, ajakirjanik
Copy

Eelmisel reedel tantsisid Paide teatri laval ennastunustavalt kohalikud eakad, kel vanust üle 63 eluaasta. Trupi keskmiseks vanuseks arvutasid asjaosalised ise lausa 70 aastat, kuid see ei takistanud lüüa kaasa enneolematus tantsuetenduses «Esimene tants. Viimast korda».

Lavastajad Henri Hütt ja Jan Teevet selgitasid, et «Esimene tants. Viimast korda» on Paide teatri ja Kanuti Gildi SAALi koostöös sündinud teos, mis tõstatab küsimuse tantsu rollist meie elus ja ajas, uurib kaht otsatu tähendusväljaga sõna: esimene ja viimane. «Esmakordsuse tunnistamise unikaalsus on unustamatu ning millegi viimast korda tegemisel väga tähenduslik koht meie isiklikes ajalugudes. Viimane on otsus, sest mis saakski tulla pärast viimast,» arutles Teevet.

Tihti teeb otsuse «Olgu see nüüd lõpp!» või «Viimane kord ja siis aitab!» ennemini ühiskond kui inimene ise. «Teate ju küll seda tunnet, kui tantsusaalis tuled põlema pannakse ja teatatakse, et pidu on läbi, kuigi sina tead, et pidu pole veel kaugeltki lõppenud. Tants kestab veel,» lausus Teevet.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles