Töötajate puudus survestab tööandjaid palkasid tõstma

Eesti inimeste arvates kuulub keskklassi inimene, kelle keskmine netosissetulek jääb kuus 2100–3013 euro vahele. Foto: Marko Saarm / Sakala

Suur osa (72%) tööandjatest on viimase kuue kuu jooksul tõstnud töötajate põhipalkasid ja üle kolmandiku (34%) plaanib seda teha lähikuudel. Vaid kümnendik (10%) tööandjatest ei ole põhipalkasid muutnud ega plaani seda ka teha, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee 2022. aasta märtsis ja aprillis korraldatud tööandjate küsitluse värsketest tulemustest.

Eelmisel kevadel oli põhipalkasid tõstnud kaks korda vähem tööandjaid ehk vaid umbes kolmandik (34%). Tervisekriisile eelnevalt, 2019. aasta kevadel, oli palkade tõstjaid samuti vähem – veidi üle poole (59%) küsitluses osalenud organisatsioonidest.

„Palgatasemeid hakati organisatsioonides taas aktiivsemalt tõstma 2021. aastal, kuid enamasti said sellest osa üksikud töötajad või mõned töötajate grupid. Tänavu on aga märgata, et palgatõus puudutab kõiki töötajaid ja selle suurus jääb enamasti 9–10% piiridesse, mida on rohkem kui eelnevatel aastatel,“ kirjeldas uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Järgmise kuue kuu jooksul plaanib töötajate põhipalkasid tõsta üle kolmandiku (34%) tööandjatest

Viimase viie aasta jooksul ei ole veel sedavõrd palju tööandjaid kevadel järgnevateks kuudeks palgatõusu plaaninud – kõrgeim näitaja oli 2019. aasta kevadel, mil kavatses töötajate palkasid tõsta 27%. Tavapäraselt muudetakse palkasid aasta alguses ja vähem on neid organisatsioone, kus ka ülejäänud aasta jooksul töötasusid planeeritult muudetakse.

Pooltes (50%) organisatsioonides, kus põhipalkade muutust plaanitakse, puudutab palgatõus kõiki töötajaid. Rohkem on neid organisatsioone, kus kavatsetakse tõsta oskustööliste, sh sõidukijuhtide ja masinaoperaatorite, ja spetsialistide töötasusid. Kavandatud palkade tõus jääb enamasti 5–6% piiresse, kuid oskustöölistel, tippspetsialistidel ja spetsialistidel sagedamini ka 9–10% vahemikku.

„Tööandjaid sunnib põhipalkasid muutma tööturu olukord ja vajalike töötajate puudus, mida tõi palgatõusu peamise tegurina välja enam kui iga teine tööandja (56%). Ka tervisekriisile eelneval 2019. aastal oli tööjõupuudus peamine tegur, mis töötasudele mõju avaldas,“ kirjeldas uuringu tulemusi CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. Ta lisas, et käesoleva aasta esimeses kvartalis avaldati tervelt 73% rohkem tööpakkumisi kui eelmisel aastal, seega on konkurents sobiva töötaja leidmisel nüüd märgatavalt kasvanud.

Oluliste palgatõusu soosivate teguritena tõid tööandjad uuringus esile veel ka organisatsiooni majandustulemusi (45% vastajatest), konkureerivate tööandjate palgatasemeid (43%), majandusolukorda (40%), olemasolevate töötajate arengut (38%), töömahtude muutust (37%) ja töötajate palgaootuseid (36%).

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega kogutakse hinnanguid palkade, lisatasude ja soodustuste muutumisele. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 377 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 töötajale. Vastajate seas olid ülekaalus suurema töötajate arvuga organisatsioonid, mille palgamuutused ka turgu rohkem mõjutavad.