Majanduskomisjonis arutati Eesti maavarade võimalikku kasutamist tulevikus
12. mai 2022, 18:08
Riigikogu majanduskomisjon sai värske ülevaate Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) maavarade osakonna ja Eesti Geoloogiateenistuse tööst, sealhulgas fosforiiti puudutavast uurimistööst ja proovikividest.
Komisjoni esimehe Kristen Michali sõnul otsustas Taavi Rõivase valitsus tema ja tollase keskkonnaminister Marko Pomerantsi eestvedamisel aastatel 2015-2016 luua MKMi juurde maavarade majandamise perspektiivi hindava teenistuse, nii sündis aastaks 2018 riiklik Geoloogiateenistus. „Tänaseks on Eesti Geoloogiateenistus jõudnud faasi, kus teha põhjalikumaid uuringuid meie rahvusliku rikkuse, maavavarade kasutuselevõtu võimaluste kohta. Lisarahastuse saades on paari-kolme aasta pärast suurem tõenäosus, et Eesti saab riigina keskkonnahuvisid arvestades tulu teenida mitmesuguste maavarade kaevandamiselt. Komisjonis jäi täna ka kõlama soovitus, et ehkki oodatav kasu maksumaksjale võib olla suur, tuleb siin kiirustada aeglaselt. Teha targad tehnoloogilised valikud lisauuringutega, et luua teadmiste baasilt võimalus erasektoriga koostööks eesmärgiga varusid maksimaalselt väärindada,“ rõhutas Michal.
Komisjoni aseesimees Sven Sester märkis, et maavarade kättesaamine maapõuest on praegu suurim küsimärk. „Kiusatus hinnalisi maavarasid kiiresti kasutusele võtta on suur, kuid suur on ka proovikivi – välja tuleb arendada selline haruldaste muldmetallide fosforiidist eraldamise tehnoloogia, mis oleks ühelt poolt majanduslikult tasuv ja teisalt ei kahjustaks Eesti loodust,“ kinnitas Sester ja lisas, et nõudlus uute tehnoloogiate järele on viimastel aastatel kasvanud ning Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis käib selle kallal ka töö. „Igal juhul peame enne tegutsemist tundma oma selja taga ka ühiskonna suuremat tuge,“ kinnitas ta.
Samuti puudutati istungil seda, et Eesti maapõue sügavamates kihtides on tõendatud kulla ja hõbeda maagistumist sarnaselt Soomele ja Rootsile. Peale selle on Eestis plaanis kolm geotermaalenergia katseprojekti. Geotermaalenergia on põhimõtteliselt olemas igal pool, kuid selle maksumus sõltub sellest, kui sügavalt seda ammutada tuleb. Eestis tuleks selle kättesaamiseks minna sügavale maa alla, kuid et Eesti naabrite hulgas on geotermaalenergia kasutusele võtnud riike, siis on otstarbekas selle võimalikkust uurida ka Eestis.