E, 3.10.2022

Üürimajade programmile tuleb hing jälle sisse puhuda

Kersti Sarapuu
, riigikogu keskerakonna fraktsiooni aseesimees
Üürimajade programmile tuleb hing jälle sisse puhuda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kersti Sarapuu.
Kersti Sarapuu. Foto: Dmitri Kotjuh

Käesoleval aastal kiirenenud inflatsioon on mõjutanud olulisel määral ka kinnisvara üüriturgu. Statistikaameti andmetel on üürihinnad aastaga tõusnud koguni 34 protsenti. Hullumaja! Kardan, et see ei pruugi olla lagi. Kodu ost käib linnades keskklassile juba ammu üle jõu ja paneb küsima, miks ei ole meil mõistlike hindadega üüriturgu.

2020. aastal elas Eestis 81,4 protsenti elanikkonnast oma kodu omavas leibkonnas ja 18,6 protsenti üüritud elamispinnal. Eestis on kodu omamine selgelt eelistatud üürimisele. Selle näitajaga eristume oluliselt paljudest Euroopa riikidest. Üüripindu on meil lihtsalt nii vähe ja need on kallid.

Euroopa Liidu riikidest on kõige väiksem kodu omamise osa Saksamaal (50 protsenti) ja Austrias (52 protsenti), kõige rohkem ollakse kinnisvara omamise usku Rumeenias (96 protsenti) ja Slovakkias (92 protsenti). Keskmiselt elab 70 protsenti Euroopa Liidu elanikkonnast oma kodu omavas leibkonnas ja 30 protsenti üüritud elamispindadel. Lääne- ja Põhja-Euroopas moodustavad maksumaksja abil ehitatud üürikorterid 20 protsenti eluasemefondist, Eestis on ehitatud mõningaid üürimaju ja munitsipaalkorterid peamiselt Tallinnas. Seda kõike on ilmselgelt vähe.

Märksõnad
Tagasi üles