Ministeeriumi poomisvõtted õõnestavad kaitseliitu

Lauri Läänemets Foto: Dmitri Kotjuh

Kaitseliidul on omapärane roll, ühest küljest on see vabatahtlik sõjaväeline organisatsioon, mis teisalt allub kaitseväe juhatajale ja valitsusele. See roll on kaitseliidule taganud teatava immuunsuse nii päevapoliitika kui ka ametkondade suhtes ning olnud alati teatav pingeallikas kaitseliidu ja kaitseministeeriumi vahel.

Praegu leiame end siiski üsna erandlikus olukorras, sest kunagi varem pole taasiseseisvunud Eestis riik nii otseselt ja agressiivselt sekkunud kaitseliidu tegemistesse, ohustades sellega kaitseliidu poliitilist sõltumatust.

Kaitseliit on ajalooliselt olnud poliitiliselt sõltumatu organisatsioon. Seda näeb muu hulgas ette ka kaitseliidu seadus, mille järgi on erakondade ja muude poliitiliste ühenduste ning nende esindajate poliitiline tegevus kaitseliidus keelatud. Kui kaitseministri tahe sel kujul ellu viidaks, «konsolideeritaks ja optimeeritaks» justkui muu hulgas kaitseliidu kõige olulisem tugevus – vabatahtlik motivatsioon.