Siseminister Kristian Jaani märkis, et kasu elukoha registreerimisest on mõlemapoolne. „Pärast elukoha registreerimist on sõjapõgenikel ligipääs Eesti elanikule mõeldud teenustele ja toetustele, nagu näiteks sotsiaalabi, tervishoiuteenus, tasuta ühistransport või kooli- ning lasteaiakoht. Riigil on aga omakorda parem ülevaade sõjapõgenikest, et neile tõhusamalt abi korraldada,“ rääkis ta.
Minister lisas, et SMS on jätkuks paari nädala eest sõjapõgenikele saadetud e-kirjale. „Ka seal andsime märku, et pärast elamisloa saamist on sõjapõgenikel kohustus registreerida oma elukoha andmed Eesti rahvastikuregistris. Teatest oli kasu, inimesed hakkasid end registreerima ja asjad liiguvad soovitud suunas,“ sõnas Jaani.