Lastetoetuste tõus kindlustab Eesti tagalat

Foto: Toomas Volmer

On erakordselt kohatu, et Eestil on aastal 2022 peaminister, kes lubab astuda ametist tagasi, kui riigikogu peaks otsustama suurendada ülikiire hinnatõusu tõttu lastetoetusi. Sama lubamatu on see, et meil on valitsuses partei, kes on praeguses julgeolekukriisis valmis õõnestama valitsust lastetoetuste suurendamist nõudes. Isegi mõni keskerakondlane on öelnud, et seda tehes loodeti ennekõike poliitilist kasu.

Sotsiaaldemokraadid on alati pingutanud selle nimel, et lastetoetused oleksid väärikal tasemel. Just meie valitsuses olles tõsteti piinlikult madalad lastetoetused praegusele tasemele. See vähendas oluliselt lastega perede vaesusriski. Viimasel aastal tulnud hindade röögatu kallinemine on aga söönud keskmise pere eelarvest tervelt viiendiku ning pannud eriti raskesse seisu need lastega pered, kes niigi ots otsaga välja tulevad. Nii on hädavajalik lastetoetusi taas tõsta.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon esitas märtsis riigikogu menetlusse eelnõu, mis viiks esimese ja teise lapse toetuse 60 eurolt 100 eurole. Samuti oleme teinud ettepaneku tõsta üksikvanema toetuse praeguselt 19 eurolt samale summale, mis lastetoetus ehk siis 60 eurole. Piinlik öelda, kuid riik on maksnud üksikvanematele seda 19 eurot, sajandi esimesel kümnendil küll 300 krooni, paarkümmend aastat. Mõelgem, millise galopi on teinud vahepeal läbi elukallidus.