L, 3.12.2022

Uuring: Alkoholitarbimine ja -kahjud 2021. aastal suurenesid

Järva Teataja
Uuring: Alkoholitarbimine ja -kahjud 2021. aastal suurenesid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Alkohol poes.
Alkohol poes. Foto: Eero Vabamägi

Eesti elanikud tarbisid 2021. aastal täiskasvanud (15+) elaniku kohta keskmiselt 11,1 liitrit absoluutalkoholi, mida on 2,3% rohkem kui aasta varem. Üldise palgakasvu taustal on muutunud alkohol järjest kättesaadavamaks, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust. Otseselt alkoholist põhjustatud haigustesse suri 695 inimest, mis on 76 inimest rohkem kui aasta varem ja viimase 13 aasta kõrgeim näitaja.

2021. aastal tarbisid Eesti elanikud alkohoolseid jooke ühe täiskasvanu (vanuses 15+) kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 11,1 liitrit (+0,3 liitrit), millest suurima osa (ligi 60%) moodustasid lahjad alkohoolsed joogid, sh õlu 4,1 liitrit, viinamarjaveinid 2 liitrit ja teised lahjad alkohoolsed joogid 0,5 liitrit. Kanged alkohoolsed joogid moodustasid tarbitud alkoholist 4,5 liitrit, sh viin 2,4 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta. Tarbimise kasv tulenes peamiselt kangete alkohoolsete jookide nagu viski, džinn, liköör tarbimise suurenemisest, vähesel määral õlu, veini ja muu lahja alkoholi tarbimise suurenemisest. Viina tarbimine ei kasvanud.

„Kuna aktsiisid on olnud stabiilsed, siis on alkohol üldise palgakasvu taustal muutunud järjest kättesaadavamaks. Tarbimise kasvu võis soodustada ka toitlustus- ja majutusasutuste pikalt suletud olek pandeemia ajal, sest siis osteti alkoholi kaubandusest soodsamalt koju tarbimiseks,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. „Alkoholipoliitika rohelise raamatu seatud eesmärgist, et alkoholi tarbimine on püsivalt alla 8 liitri absoluutset alkoholi elaniku kohta, on Eesti kahjuks viimaste aastatega eemaldumas. Tarbimise vähendamiseks võiks kaaluda meetmeid, et alkohol ei oleks nii lihtsalt kättesaadav, samuti võiks piirata reklaami, eriti noortele. Aktsiiside puhul peab silmas pidama naaberriike, et ei tekiks taas piirikaubandust.“

Sissetulekud kasvasid 2021. aastal keskmiselt 6,9%, samal ajal kasvas alkoholi hind keskmiselt vaid 0,5%. EKI arvutuste kohaselt sai 2021. aastal osta Eestis keskmise netokuupalga eest 20 liitrit õlut või 5 liitrit viina rohkem kui aasta varem, 56 liitrit õlut ja 16 liitrit viina rohkem kui kaks aastat varem.

COVID-19 pandeemiast tingitud piirangute jätkumise tõttu vähenesid veelgi ostud välismaalt, turistide kaasaostud Eestist ja turistide alkoholitarbimine Eestis kohapeal, kuid müük Eesti elanikele kasvas. Alkoholiaktsiisi laekus 2021. aastal 223 miljonit eurot, mida oli aasta varasemaga võrreldes 12 miljonit eurot rohkem, kuid 5 miljonit 2021. aastaks prognoositust vähem. Aktsiisimaksu väiksema laekumise tingis EKI hinnangul turistide alkoholi kaasaostude ja kohapealse tarbimise vähenemine 23% ulatuses.

Tervise Arengu Instituudi esialgsetel andmetel suri 2021. aastal otseselt alkoholi liigtarvitamisest tingitud haigustesse 695 inimest, mida on 76 inimest rohkem kui eelmisel aastal. Kõige rohkem elusid kaotasime alkoholi tõttu tööealiste inimeste hulgas vanuses 45-64.

„Alkoholist tingitud surmade ja eeldatavasti ka teiste kahjude suurenemise taga on viimastel aastatel alkoholi suhteliselt odav hind, mida soodustas majandustõus ja 2019. aastal piirikaubanduse ohjeldamiseks tehtud aktsiisilangetus. Sellega muutus alkohol Eesti inimestele veelgi soodsamaks ja kättesaadavamaks. Üle Eesti kõikjal odavnevad hinnad viisid nii tarbimise kui alkoholist tingitud surmade arvu tõusutrendile. See näitab, kui oluline on alkoholi hinnapoliitikas hoida järjepidevust ja tegutseda läbimõeldud majandusprognooside alusel,“ kommenteeris tulemusi TAI direktor Annika Veimer.

„Alkoholi tarbimise kahjud ühiskonnale on kaugelt suuremad kui üksnes otseselt alkoholist tingitud surmad – sellele lisanduvad alkoholijoobes põhjustatud liiklusõnnetused, vägivald, sotsiaalsed probleemid, tööturult ajutiselt või püsivalt eemale jäämine alkoholist tingitud vaimse tervise probleemide või haigestumiste tõttu. Seepärast peame üheskoos alkoholi tarbimise ja sellega kaasnevate kahjude tõusutrendi peatama,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Alkoholi tarbimine on tugevalt seotud üldise stressitasemega ühiskonnas. Ehitades üles tervikliku vaimse tervise hoidmise tugisüsteemi saame võimestada inimesi võtma ise vastutust oma tervise ja tervisekäitumise eest.“

Uuringus toodud tarbimismahud on arvutatud Eesti Statistikaameti tootmise, Eurostati väliskaubanduse ja ettevõtete tootmise ning sise- ja välisturu müügi andmetele tuginedes. Lisaks kogub EKI regulaarselt jaehindu ja viis läbi alkoholi välismaalt ostmise ja salaturu uuringu. Marje Josingu sõnul on Eestis tänu Sotsiaalministeeriumi aktiivsusele alkoholi turu kohta hea ülevaade läbi pikkade aastate, nii tuleks seda informatsiooni ka uute otsuste tegemisel rohkem kasutada. „Kõige lihtsam otsus ei pruugi viia soovitud lahenduseni, vaid alkoholipoliitika peab olema mitmekesine ja lähtuma parimast rahvusvahelisest kogemusest.“

Märksõnad
Tagasi üles