Iga seitsmes inimene kuulub ühistusse

Foto: etk.ee

Kogukondliku majandusmudeli osakaal kasvab kiiresti, sest see on oluliselt jätkusuutlikum kui senine suurfirmade juhitud ebavõrdne varade jagunemine, kinnitasid eksperdid Eesti ühistulise majandustegevuse 120. aastapäeva tähistanud Coop Foorumil.

Maailmas on üle 3 miljoni ühistu, millel on miljard liiget. Erinevad tootmis- ja tarbijaühistud annavad tööd 280 miljonile inimesele ja müüvad igal aastal ligi 2 triljoni euro väärtuses kaupu ja teenuseid. Iga seitsmes inimene maailmas on ühistu liige. Ka Eestis on hakatud viimastel aastatel taas uusi ühistuid looma, näiteks on asutatud ühistuid finants- ja energiasektoris.

Kogukondliku majandusmudeli fookuses on teenuste ja kasumi võrdsem jaotumine – kuigi ühistu tegutseb kasumi tootmise eesmärgil ja konkureerib võrdsetel alustel traditsiooniliste ettevõtetega, suunatakse suur osa kasumist kogukonda. Ühistu kuulub oma liikmetele ja majandustegevuse käigus loodud väärtus muudab kogukonnaliikmete elu otseselt paremaks. „Maailm vajab suuremat võrdsust, sest praegune varade jagunemine ei ole jätkusuutlik. Rohkem kui kunagi varem otsivad inimesed sotsiaalselt vastutustundlikke ettevõtteid, mille põhimõte ei pea olema kasumist loobumine, vaid kasumi teenimine sellisel viisil, et see looks kogukonnaliikmetele suuremat väärtust,“ selgitas Coop Foorumil üles astunud maailma ühistute liider ja 12 miljardi dollari suuruse aastamüügiga CCA Global Partners juht Howard Brodsky.

Miljard inimest kuulub ühistutesse

Kuigi maailmas kuulub ühistutesse üle miljardi inimese ehk iga seitsmes inimene, on nende mõju olnud seni alahinnatud ja ka majandusteadlased on kogukondliku majandusmudeli loodavat väärtust vähe uurinud. Brodsky sõnul on viimastel aastatel toimunud ühistute asutamise buum ja üha rohkem inimesi soovib oma kodukoha elu arendada ja probleeme lahendada koostöös teiste kogukonnaliikmetega. „Tulekul on ühistute liitumisi, samuti näeme uute ühistute asutamislainet. See on positiivne trend, kuna tegemist on ideaalse majandusmudeliga, mille tegevusest tekkiv tulu suunatakse alati kogukonda tagasi,“ kinnitas Brodsky.

Brodsky hinnangul hakkavad ühistud aina rohkem omavahel ka piiriülest koostööd tegema. „Sotsiaalmeediaga üles kasvanud põlvkond tunneb väärtustel põhinevat kogukonnatunnet ega pea riigipiire takistuseks, seega liituvad osad ühistud ka piiriüleselt või teevad piiriülest koostööd. Ühistute loomise ajendiks on uuenduslikud ideed ja lahendused, millele lisab omakorda hoogu tehnoloogia pidev areng.“ Näiteks asutasid USA taksojuhid sõidujagamisplatvormi Drivers.com, mis kuulub sõidukijuhtidele ja võimaldab neil teenida 30 protsenti rohkem kasumit kui sama teenuse pakkumine tuntud platvormi Uber vahendusel. Kuna juhtidel jääb rohkem raha kätte, saavad nad pakkuda teenust kogukonnaliikmetele soodsama hinnaga. Platvormiga on liitunud juba 6000 New Yorgi taksojuhti.

Ühendkuningriik võttis Eesti eeskujuks

Foorumil tõi näite ka Ühendkuningriigi ühe suurema ühistu Kesk-Inglismaa Kooperatiivi tegevjuht, varem erinevaid tuntud jaekaubanduskette juhtinud Debbie Robinson, kes kinnitas, et kavatseb uurida võimalusi, kuidas rakendada kodumaal Eesti edulugu Coop Panga teenuste pakkumisel Coopi kauplustes.

Kesk-Inglismaa Kooperatiiv on samuti asutanud kaupluste juurde terve hulga elulisi lisateenuseid, näiteks on ehitatud välja jalgrattahoolduse ja esmaabivahendite võrgustik, mis parandab oluliselt nende teenuste igapäevast kättesaadavust. Samuti pakutakse kogukonnapoodides müügivõimalust väikestele kohalikele toidutootjatele kuni selleni välja, et ühistu liikmete jaoks on matuseteenus kogukonnas lihtsamini kättesaadav ja soodsamate tingimustega.

Eesti piimasektor ELis esikohal

Ühistuline ärimudel on domineeriv näiteks piimanduses, tänu millele on Eesti piimatoodangult Euroopa Liidus lausa esikohale tõusnud. Paljudes arenenud demokraatlikes riikides kontrollivad ühistud üle 90% turust, sh kogu sektorit – piima tootmine, töötlemine, turustus, kaubamärgid, teadusarendus, innovatsioon jne.

2019. aastal asutati esimene piiriülene ühistu Balti riikides, kui piimandusühistu E-Piim ja Läti piimaühistu Piena Cels ühinesid. „Kaasaegsed majandusühistud on piiriülesed, pealegi loob ühinemine kiire edasise arengu- ja investeerimisvõime võrrelduna näiteks konkurendi ülesostmisega,“ kommenteeris E-Piim Tootmine juhatuse esimees Jaanus Murakas, kelle sõnul võib ühinemisi tulla valdkonnas veelgi. „Ühistuline ettevõtlusvorm on rohkem kui lihtsalt äri. See põhineb kodanikualgatusel ning lahendab liikmete ja ühiskonna majanduslikke, keskkonnaalaseid, regionaalseid ja sotsiaalseid vajadusi ning väljakutseid. Öeldakse, et kapitalil pole rahvust, kuid ühistuline tegevus kannab küll rahvuskapitali ideed. Ühistud kannavad endas rahva väärtushinnanguid ja aateid ning ühistute otsustes on seda tihti märgata. Pealegi on ajalugu näidanud, et ühistud on vastupidavad ja jätkusuutlikud, suutes üle elada ka kõige keerulisemad ajad. Tänased edukad majandusühistud pärinevad eelmisest ja isegi üle-eelmisest sajandist.“

Suurimal ühistute koostöövõrgustikul on 70 000 liiget

Coop Eesti koondab 19 piirkondliku ühistu kaudu 70 000 Eesti inimest, kelle 320 kauplust ja 6000 töötajat moodustavad Eesti suurima toidu- ja esmatarbekaupade keti. Ühistukaubanduse eestvedajana erineb Coop erakaupmeestest selle poolest, et kogu kasum investeeritakse tagasi kohalikku ellu – kauplustesse, teenustesse ja kohaliku tähtsusega üritustesse.

Lisaks Coopile on Eestis palju väiksemaid ühistuid. Viimastel aastatel on ühistud alustanud näiteks finantssektoris, aga ka energiatootmises, et leida jätkusuutlikumaid lahendusi energiakriisi tingimustes.

„Eestis tuleb tõmmata laiemat tähelepanu kogukondade koostööle, et kohalikud mured leiaksid ka kohaliku lahenduse. See eeldab, et koostööd teevad kohalikud ettevõtjad, kohalikud elanikud ja koostööd toetab kohalik omavalitsus. Kogukondlik majandusmudel võimaldab ettevõtetel kasumit teenida nii, et sellest võidab tavapärasest suurem osa ühiskonnaliikmetest,“ ütles Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Alo Ivask, kes kinnitas, et Coop on sillaks sotsiaalse ja traditsioonilise ettevõtluse vahel.

Coop Eesti Keskühistu ostudirektori Oliver Risti sõnul pöörab jaekett erilist tähelepanu kohalikele väiketootjatele. „Sel aastal on täiendavalt kavas käiku võtta logistiline lahendus, mida nimetame laopõrketeenuseks. Laos liiguvad tooted tavaliselt kiiresti, seal pole mõistlik hoida nišikaupu. Uue lahendusega saame aga väikeste tootjate kaupa palju paremini käidelda ja suunata valitud kauplustesse. Tootjal on võimalik kogus ise komplekteerida, meie saame aga kohe järgmisele konteinerile edasi laadida,“ kirjeldas Rist.

Pensioniühistu muutis kogu turgu

Kogukondliku majandusmudeli heaks näiteks Eestis on ka Tuleva pensionifondid, mille asutaja Tõnu Peki sõnul loodi Tuleva selleks, et hoida pensionivara haldustasud madalad ja teenida kõrgemat tootlust. Täna kogub Tulevas pensionivara üle 60 000 inimese ja varade maht on jõudnud 400 miljoni euroni. Lisaks muutis Tuleva turuletulek kogu Eesti pensioniturgu, kuna uus konkurent sundis ka panku ja teisi fondivalitsejaid oma haldustasusid alandama ning pakkuma klientidele suurema tootlusega indeksfonde.