Enne apteeki tormamist tuleks kõige pealt üle vaadata, mis koduses apteegis juba olemas on ning millised varem ostetud tervisetooted või ravimid talvel säilivusaja ületanud on. Need tuleks toimetada endale lähimasse apteeki, kus ravimid korrektselt utiliseeritakse. Seejärel võiks kontrollida, kas olemas on elementaarsed asjad nagu plaastrid, sidemed, haava desinfitseerimisvahendid, valuvaigistid ja söetabletid. Lisaks kuluvad suvel ära erinevad geelid, putukahammustusi ja allergiat leevendavad tooted ning isegi külmetusravimid.
Kuigi põletusevastaseid geele on apteekides müügil mitmeid, soovitavad paljud arstid ja apteekrid just teepuuõli sisaldavaid tooteid. Põletusvastased geelid on kasutuses esmaabivahendina esimese, teise ja kolmanda astme põletuste korral (sinna alla kuulub ka päikesepõletus) ning need takistavad kahjustuste levikut sügavamatesse kudedesse, leevendavad valu, desinfitseerivad, niisutavad ja jahutavad nahka. Sobivad kasutamiseks kogu perele, ei ole toksilised ega ärrita nahka. Leebemate põletuste korral võib kasutada aloe verat sisaldavaid geele, mida on võimalik apteegist soetada ka reisimiseks sobiva pakendiga.
Soojade ilmadega harrastatakse rohkem sporti ja ollakse füüsiliselt aktiivsemad, nii et siis tekib ka vigastusi rohkem. Külmageelid vähendavad turset venituste, rebestuste ja pehmete kudede vigastuste korral, lisaks sobivad kasutamiseks ka erinevate põletike ja lihaspingete lokaalse lisaravina. Aastaringi peaks külmkapis leiduma külmakott, mida saab vajadusel traumade puhul kasutada. Meeles peab hoidma, et sügavkülmast võetud kotti ei tohi asetada otse nahapinnale vaid selle peab eelnevalt riide või rätikuga katma. Külmageeli eelis külmakoti ees on see, et õige efekti saamiseks ei pea olema külmkapp lähedal ja pisikese tuubi saab endaga näiteks vabaõhuüritusele kaasa võtta.