Politsei: turvaliste pühade saladus peitub igas jaanipidulises endas

Jaanilõke. Pilt on illustratiivne. Foto: Marko Saarm

Pühade nädalal on politsei inimestele abiks tavapärasest suuremate jõududega. Politseipatrullid pööravad kõrgendatud tähelepanu liiklusele ja avaliku korra tagamisele. Samuti tuletab politsei meelde, et turvaliste pühade kindlustamiseks saab iga inimene kaasa aidata.

Politsei- ja Piirivalveameti operatiivjuht Rain Jõeveer rääkis, et politsei on igal aastal jaanipühade ajal väljas suurte jõududega, et ohuolukordi ennetada, vajadusel kiirelt sekkuda ja inimesi aidata. „Jaanipühad tulevad tänavu taaskord tavapärasest pikemad, jaaniüritused algavad siin-seal juba täna pärastlõunast ning seetõttu hoiavad politseinikud väljakutsete teenindamise kõrval pilku peal ka erinevatel jaanipidustustel. Silm hoitakse peal ka veekogudel, kuhu prognoositava sooja ilmaga enam inimesi puhkama ja pidutsema koguneb,“ kirjeldas ta.

Operatiivjuhi sõnul on inimeste agaramat liikumist märgata liikluses juba praegu. „Lähipäevil hoogustub see veelgi ning seetõttu oleme ka meie pühade ajal suurematel maanteedel liiklust rahustamas, sõidukijuhtide kainust kontrollimas ning hoiame silma peal ka üritustel, et rahvarohketel kogunemistel ohuolukordi ennetada, inimesi abistada ja vajadusel kiirelt sekkuda,“ kirjeldas Jõeveer.

Lisaks liiklusele pöörab politsei pühade ajal tähelepanu ka avalikule korrale. „Jaanipidudelt politseinikele laekuvad väljakutsed on tavaliselt tingitud alkoholi liigtarbimisest. Inimesed satuvad ohtu või tekib konflikt, mida ei suudeta sõnadega lahendada. Selliseid konflikte puhkes inimeste vahel juba möödunud nädalavahetusel, mil esimesi jaanilõkkeid süüdati, ühiselt alkoholi tarvitati ja siis ühtäkki tülli mindi,“ sõnas Jõeveer.

Lisaks avaliku korra rikkumistele kasvab jaanipühade aegu paraku ka perevägivallajuhtumitest teada andmiste arv. „Kodu on iga inimese turvalisim koht, kus keegi ei tohiks kannatada pereliikmete vägivaldususe tõttu. Kui on vahetu oht inimesele, tuleb helistada 112 ning abi kutsuda. Palume ka naabritel olla tähelepanelik kõrval korterist kostuva suhtes. Kui on kuulda nuttu ja karjumist, võib tegu olla lähisuhtevägivallaga,“ sõnas operatiivjuht.

Ta märkis, et suurimaks riskiteguriks pühade ajal ongi alkoholi kuritarvitamine ning purjuspäi tehtud valikud, mis inimese enda ja teinekord teisedki ohtu seavad. „Nii võiks igas peoseltskonnas olla kaine grupijuht, kes on vajadusel teistele autojuhiks, hoiab sõpru purjusujumise eest ning aitab ennetada joobes inimeste arveteklaarimisi, mis kaine kõrvalpilguta vägivaldseks võivad minna,“ rääkis ta.

„Milliseks kujunevad tänavused jaanipühad, sõltub eeskätt igast inimesest endast. Arutu kihutamine, joobes juhtimine, purjuspäi ujumine ning muul moel enda või teiste ohtu seadmine on see, kus lähedaste ja teiste kõrvaliste inimeste kiire sekkumine või kõne 112-le võib ära hoida hullema. Eesootavate pühade ajal on olulisim säilitada mõistlik meel ja hoida end ning teisi,“ rõhutas Jõeveer avaldades lootust, et inimesed saavad pikad jaanipühad veeta operatiivtöötajate õuele saabumiseta.

Möödunud aasta jaanipidustused tõid politseile palju väljakutseid seoses alkoholi liigtarbimise ning sellest tingitud ohuolukordade ja konfliktidega. Kahe päeva jooksul reageeris politsei siis 108 lähisuhtevägivalla juhtumile ja kõrvaldas liiklusest 81 alkoholijoobes juhti. Ühtekokku teenindati üle Eesti 800 tõsisemat väljakutset. Suur osa väljakutseid olid seotud alkoholiga ja olukordadega, kus inimesed end ise ohtu panid.