Ümbrikupalga saajate osakaal on langenud 4%ni töötasu saajatest

Ümbrikupalk. Foto: Shutterstock

MTA tellitud ja Norstati läbiviidud 2021. aasta varimajanduse uuring näitab, et suhtumine ümbrikupalka on üha taunitavam ning vähenenud on nii ümbrikupalga saamine kui selle osakaal saaja töötasust. 2021. aastal kaotas Eesti ümbrikupalga tõttu hinnanguliselt 97,4 mln eurot maksuraha. Illegaalsete sigarettide ja alkoholi tarbimisest aga vastavalt 8,1 mln ja 2,7 mln eurot maksuraha.

Võrreldes 2019. aastaga on ümbrikupalga saajate arv vähenenud 7%lt 4%ni. Inimeste arv, kes teavad mõnd ümbrikupalga saajat, on vähenenud 29%lt 24%ni ning inimete arv, kes sellist teguviisi õigeks peavad 9%lt 7%ni.

„Hea on näha, et inimesi, kes ei ole ümbrikupalga maksmisega rahul, on üha rohkem – võrreldes kahe aasta taguse ajaga on rahulolematute arv tõusnud kuuelt protsendilt lausa 27-ni. Enamasti tuuakse välja, et ümbrikupalk ei taga stabiilsust, sellega ei saa kodulaenu, kaotatakse pensionis ning ümbrikupalka maksvad ettevõtted tegutsevad ebaõiglases konkurentsis. See kõik on õige,“ ütles MTA maksuauditi osakonna valdkonnajuht Marc Mälter.

Ümbrikupalga maksjate seas eristusid toitlustus-, tööstus-, ehitus- ja kaubandusettevõtted. Enamasti saadi ümbrikupalka väiksemates, kuni 19 töötajaga ettevõtetes ning seda maksti eelkõige tööandja initsiatiivil (68%).

Ümbrikupalga saaja on enamasti lisasissetulekut teeniv osalise ajaga töötav tudeng, õpilane, lapsehoolduspuhkusel olija, kodune, töötu või põhikohaga ametilt tööline. Ümbrikupalga saajate seas on rohkem noori ning venekeelseid töötajaid.

Hinnanguline maksukaotus ümbrikupalkade maksmisel oli 2021. aastal 97 mln eurot, sh 52 mln eurot sotsiaalmaksukaotusena ning 45 mln eurot tulumaksukaotusena.