Jänedal etendub lavastus salapärasest mõisaprouast

Suvelavastust „Naine Salamandri tähtkujust“. Foto: Jäneda Mõis

Milline salapärane, müstiline ja keeruline isiksus võib olla üks naine, selles saab taas veenduda Jänedal, vaadates suvelavastust „Naine Salamandri tähtkujust“. Etendused viimasest Jäneda mõisaprouast Maria Ignatjevna Zakrevskajast, proua Benckendorffist või ka lihtsalt Murast, toimuvad Jäneda Pullitalliteateris alates 6. juulist kuni 15. juulini.

Kokku saab vaadata vaid kaheksat etendust, kus lavastaja Madis Kalmeti abil viivad peaosas nauditava lavarolli tegev Ursula Ratasepp ja tema kaasnäitlejad Jaune Kimmel, Markus Luik, Helgur Rosenthal ja Karl Robert Saaremäe vaataja aega, kus Mura lummas oma salapäraga kuulsaid mehi. Selleks tasub heita pilk tagasi minevikku. 130 aastat tagasi Harkovis sündinud Maria oli pere neljast lapsest noorim, keda kasvatas iirlannast lapsehoidja. Isa ootamatu surm ja kolimine Peterburist Ukrainasse ei lasknud Marial lõpetada aadlipreilidele mõeldud kõrgemat õppeasutust.

Eestisse, Jänedale jõudis Maria läbi abielu baltisakslase Johann (Hans) Ulrich Nathanael von Benckendorffiga, kes oli Jäneda mõisa pärija. Kaunis ja tark Maria oli hea inimestetundja ja nende osav mõjutaja. Tema eriline anne seisnes meeste ära võlumises. Teiste meeste seas, kes tema võludele ei suutnud vastu seista, olid näiteks kirjanikud Gorki ja Wells. Kohtumisest aga hilisema James Bondi prototüübi Robert Bruce Lockhartiga kujunes kaheksa kuud kestnud kirglik armastuslugu, mis on inspireerinud nii raamatuid kui ka filme. Ka Mata Hariks peetava Mura poliitilis-geograafiline haare ulatus Venemaast Inglismaani, hõlmates seal vahepeal ka Eestit, Itaaliat, Saksamaad ja teisi riike eelmise sajandi esimesel poolel. Tänase päevani ei oska aga keegi kindlalt öelda, millise riigi spioon ta oli või kas ta seda üldse oli.