Kuidas saavutada kestvat koosmeelt?

Kadri Paas Foto: Erakogu

Pärast seda, kui Venemaa alustas Eesti sünnipäeval, 24. veebruaril Ukraina vastu täiemõõdulist sõda, on Eestisse jõudnud 43 909 sõjapõgenikku (26. juuni seisu ja PPA andmetel). Võrdluseks: seda on umbes sama palju, nagu elab inimesi Pärnu ja Türi linnas kokku.

Paratamatult tekitab suur ja kiire sisseränne pingeid ja hirme nii kohalikes kui neis, kes Eestisse enda tahtest sõltumata – Ukraina ei soovinud sõda ega olnud selleks õieti valmiski – ootamatult ja teadmatuses jõudsid. Taasiseseisvunud Eesti lähiajaloos ei ole siia kunagi jõudnud nii kiiresti ja nii palju võõrast rahvast. Seega, ühiskondlik närvilisus ja paine oli loomulik.

Riigikogu juures tegutsev mõttekoda Arenguseire Keskus koostas keset kuuma suve raporti «Vene-Ukraina sõja pikaajaline mõju Eestile. Rahvastik, lõimumine, väliskaubandus». See 52-leheküljeline raport selgitab põhjalikult ja heas eesti keeles, kuidas mõjutavad sõjapõgenikud Eesti riigi tulusid ja kulusid; esitab kolm stsenaariumi, kuidas põgenike sisseränne mõjutab Eesti rahvastikku; selgitab, mis on sisserändajate heade tööturuväljavaadete eelduseks ja kuidas ajalooline või kultuuriline taust toetab lõimumist.