Sotsiaalkomisjon arutas Tallinna Haigla projekti rahastamise takerdumise tagajärgi

Foto: Riigikogu

Sotsiaalkomisjon kogunes nädala alguses avalikule erakorralisele istungile, et saada ülevaade sellest, mis kaasneb valitsuse otsusega Tallinna Haigla rajamine ja ning politsei- ja piirivalveametile mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomine Eesti taaste- ja vastupidavuskavast välja jätta.

Komisjoni esimehe Siret Kotka sõnul on Tallinna Haiglat inimestele väga vaja. „Valitsus tegi neljapäeval poliitilise otsuse, et riik ei toeta taasterahastust haigla rahastamist – see on jahmatav. Uut haiglahoonet on vaja meie inimestele, et suudaksime neile tervishoiuteenust pakkuda. Toonitan, et haigla ehitamine ei puuduta vaid Tallinna linna, vaid selle mõjualasse jääb kuni 600 000 inimest,“ märkis Kotka. „Ma väga loodan, et riik tunnetab oma vastutust ja näeb, et Tallinna Haigla ehitamisega tuleb edasi minna,“ lisas ta.

Komisjoni aseesimees Helmen Kütt tõi esile, et tervishoiuteenuste korraldamine on riigi kohustus, kuid sellegipoolest on Tallinn olnud nõus sellesse märkimisväärselt panustama. „Tunnustust ja kiitust väärib see, et Tallinna linn on võtnud suure vastutuse olgugi, et meditsiiniteenuse korraldamine on riigi kohustus. Selles, et Tallinna Haiglat on vaja, ei kahtle ju komisjoniliikmetest keegi, küsimus on vaid rahastusallikates. Samas pole Eesti ainult Tallinn ning elu võimalikkus ja arstiabi kättesaadavuse vajadus on riigil kohustus tagada ka maakondades. Ei ole ju mõeldav, et ehituste kallinemisega seoses jäävad mujal Eestis juba pooleliolevad ehitused seisma,“ sõnas ta.

Samuti leidis istungil märkimist, et kaasaegse arstiabi kvaliteet sõltub kaasaegsest tehnoloogiast, selle jaoks on aga vaja kaasaegset füüsilist ruumi, kuid täielikult amortiseerunud haiglapinda on väga palju ja tuleb vaatamata renoveerimisele kogu aeg juurde. Vaid 10 protsenti haiglapinnast on sellisel tasemel, et seal saaks veel 25 aastat rahulikult töötada. Samuti kõlas hinnang, et tulevikus Tallinna Haiglaks ühendatavate Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla hoonetes saab tänapäevast meditsiiniteenust pakkuda ehk veel seitse-kaheksa aastat. Eriti puudulik on seal seis ventilatsiooni ja jahutamisega. Samuti on terav probleem haiglate siselogistika – praegu ei suuda ükski haigla pakkuda ruumi ja logistikat, mis oleks epideemiaks 100 protsenti valmis. Ühtlasi pole ükski haigla valmis sõjaliseks olukorraks.

Komisjoni videoistungile olid kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tervise- ja tööministri ülesannetes, Tallinna Haigla projektijuht Rainer Aavik, Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Arkadi Popov, Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja sihtasutuse Tallinna Haigla Arendus juhatuse liige Sven Kruup, riigikontrolör Janar Holm ja Riigikontrolli auditiosakonna peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ning Siseministeeriumi varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsler Piret Lilleväli.

Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Arkadi Popov, Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, riigikontrolör Janar Holm ja Riigikontrolli auditiosakonna peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen.

Valitsus otsustas neljapäeval Eesti taaste- ja vastupidavuskavast kasvanud rahalistele ja ajalistele riskidele viidates välja jätta kolm projekti, nende seas Tallinna Haigla rajamise 280 miljoni ning politsei- ja piirivalveametile mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomise 46,3 miljoni euro ulatuses.