Värske Eurobaromeeter: ELi elanikud usaldavad kõige rohkem traditsioonilist meediat

Valik Eestis ilmuvaid ajalehti. Foto: Siiri Erala

Täna avaldatud Eurobaromeetri uuring keskendub ELi elanike meediaharjumustele, meediakanalite usaldusväärsusele ning suhtumisele väärinfosse.

Kuigi uuringu kohaselt huvitab ELi elanikke kõige rohkem oma riigi sisepoliitika (50% vastajatest), tuntakse peaaegu võrdväärselt huvi ka Euroopa ja rahvusvaheliste suhete (46%) ning kohalike uudiste (47%) vastu.

72% vastajatest on hiljuti lugenud, näinud või kuulnud uudiseid Euroopa Liidu kohta kas trükiajakirjanduses, internetis, televisioonis või raadios. Kõige suurem on see arv Rumeenias (90%) ja kõige väiksem Prantsusmaal (57%). Uudiseid Euroopa Parlamendi kohta on hiljuti lugenud, näinud või kuulnud 57% vastajaist. (Prantsusmaal 39% ja Maltal 85%).

Meediatarbimise harjumused

Televisioon on endiselt peamine uudisteallikas (75%), eriti 55-aastaste ja vanemate inimeste jaoks. Järgnevad veebipõhised uudisteplatvormid (43%), raadio (39%) ning sotsiaalmeedia platvormid ja blogid (26%). Viiendal kohal on trükimeedia (21%). Seevastu noored kasutavad uudisteallikatena suurema tõenäosusega sotsiaalmeedia platvorme ja blogisid (46% 15–24-aastastest vs. 15% 55-aastatest ja vanematest).

Olgugi, et traditsioonilised uudisteallikad, eriti televisioon, on olulised, saavad 88% vastajatest vähemalt osaliselt uudiseid veebist nutitelefoni, laua- või sülearvuti abiga. 43% vastanutest kasutab veebis uudistele juurdepääsemiseks uudisteallika kodulehte (nt ajalehe veebisaiti) ning 31% loevad artikleid või postitusi sotsiaalvõrgustike kaudu. Eriti sageli kasutavad sotsiaalvõrgustikke uudiste hankimiseks noored (43% 15–24-aastastest vs. 24% 55-aastastest ja vanematest).

Veebipõhiste uudiste eest maksmine on aga ELis endiselt pigem erand – 70% vastajatest, kes kasutavad veebipõhiseid uudisteallikaid, tarbivad ainult tasuta sisu.

Kõige usaldusväärsemad uudisteallikad

Eurobaromeeter kinnitab, et inimesed usaldavad traditsioonilist ringhäälingu- ja trükimeediat, sealhulgas nende veebiversioone rohkem kui veebipõhiseid uudisteplatvorme ja sotsiaalmeediakanaleid. 49% vastajatest eeldasid, et avalik-õiguslik televisioon ja raadio edastavad tõeseid uudiseid, 39% pidas usaldusväärseks ka trükiajakirjandust. Seevastu eraõiguslikud tele- ja raadiojaamad olid usaldusväärsed 27% vastanute arvates. Poola on ainus riik, kus usaldati kõige rohkem just eraõiguslikke tele- ja raadiojaamu. Ungari vastajad aga nimetasid kõige usaldusväärsemaks allikaks inimesi, gruppe või sõpru, keda nad sotsiaalmeedias jälgivad – see on radikaalseim eemaldumine traditsioonilistest uudisteallikatest üleüldse.

Usaldusväärsuse olulisus tuli selgelt välja ka siis, kui tunti huvi, mis on see, mis paneb inimese uudist veebis avama. 54% vastajaid köitsid pealkirjad, mis seonduvad nende huvidega, 37% jaoks oli oluline, et uudise oleks postitanud usaldusväärne allikas.

Kokkupuude väärinfoga

Rohkem kui veerand vastanutest (28%) arvas, et on viimase seitsme päeva jooksul väga tihti või tihti kokku puutunud väärinfo ja libauudistega. Kõige enam oli selliseid vastajaid Bulgaarias (55% vastas „väga tihti“ või „tihti“) ning kõige vähem Madalmaades (3% vastas „väga tihti“ ning 9% „tihti“).

Suurem osa küsitletuist olid kindlad, et nad suudavad eristada väärinfot ja libauudiseid – 12% olid selles „väga kindlad“ ning 52% „mõnevõrra kindlad.“ Vanemad ja kõrgema haridustasemega vastajad olid seejuures kindlamad, et suudavad liba- ja pärisuudistel vahet teha.

Eurobaromeetri kiiruuring annab põhjaliku ülevaate kodanike meediatarbimise harjumustest nii traditsioonilise kui ka veebipõhise meedia puhul. Ipsos European Public Affairs viis uuringu läbi kõigis ELi 27 liikmesriigis. Kokku küsitleti 52 347 inimest. Uuring toimus 26. aprillist kuni 11. maini 2022 arvutipõhise veebiküsitluse (CAWI) vormis, kasutades Ipsose veebipaneele ja nende partnervõrgustikku. ELi tulemusi kaaluti vastavalt iga liikmesriigi rahvaarvule.