Pisarais emad saadavad võsukesed vormi kandma

Paide muusika- ja teatrimaja juures ootab buss. Buss, kuhu paarikümne minuti pärast istuvad ajateenijad, et sõita Tapale pea aastaks täitma oma kohust riigi ees. Autode ümber käib tihe sagimine. Lehvivad tukad on maha aetud ja järele jäänud ainult paljad peanupud.

Kui parkla keskel käib tihe sagimine, siis natukene eemal seisavad rahulikult ema ja poeg. Koos sõpradega aega teenima asuv Karl-Heinrich Kajakas võtab olukorda väga rahumeelselt ja kaitseväe pärast liialt ei paanitse. «Nagu veidi karmim spordilaager,» arvab Karl-Heinrich kaitseväest. Siiski ei ole kaitseväkke minek tema suur eluunistus. «Okei, jah, ma pigem jääks koju, aga tean, et ma pean minema,» räägib ta.

Füüsiliselt heas vormis noormees ei oska uut elurežiimi karta. Ainus asi, mis Karl-Heinrichit kaitseväe juures häirima võib hakata, on privaatsuse puudumine.