Kooliköögid jätavad suure keskkonnajälje

Marilin Eessalu. Foto: Erakogu

Toidu kohta on kõigil oma arvamus ning side sellega väga isiklik. Maitse-eelistused, lapsepõlvelemmikud, kultuurispetsiifilised road, kõikvõimalikud (ja -võimatud) dieedid, kiirtoit ja tervislik toit… Ükskõik mis nurga alt teemat käsitleda, keegi tunneb end ikka puudutatuna. Toidusüsteem moodustab aga globaalse inimtegevuse kliimamõjust rohkem kui kolmandiku, hinnad kallinevad ning palju inimesi kannatab toidupuuduse käes. Midagi peab ju tegema, kui ei taha end tunda lihtsalt nagu väike rämps, nagu ütles Astrid Lindgren.

Eesti haridusasutustes pakutava toidu kliimamõju on hinnanguliselt (ning väga tagasihoidlikult) arvestades 45 000 tonni süsihappegaasi ekvivalenti aastas. Liha pakutakse iga päev, seadmed on keskmiselt 10–20 aastat vanad ning Eesti koolides visatakse kokku ära tuhat tonni söömiskõlblikku toitu aastas.

Millest alustada, et viia ellu muutus? Eesti roheline liikumine analüüsis üleeuroopalise projekti käigus kooliköökide kliimamõju ning tulemused ütlevad, et kui Eesti koolides lõpetataks toidu raiskamine, pakutaks ühel päeval nädalas ainult taimset toitu, investeeritaks säästlikesse A-klassi toidu valmistamise ja säilitamise seadmetesse ja pakutaks pooles ulatuses mahetoitu, oleks selle kõige kumulatiivne mõju kuni 40 protsenti väiksem kui praeguse olukorra jätkumisel.