Ülemiste Citys käivitus rattateede pilootprojekt, mis annab ratturitele senisest rohkem ruumi

Foto: Jaanus Lensment

1. augustist käivitus Ülemiste Citys koostöös Tallinna linnaga rattateede pilootprojekt, mis kestab esialgu kuni septembri lõpuni.

Koostöös Tartu Ülikooli teadlastega uurimustööd tehes on selgunud, et Ülemiste City linnaku inimesed istuvad päevas 5-8 tundi. See on aga kõrge terviserisk, kuna isegi üks tund trenni ei aita istumise mõju olematuks teha ning tervist toetada. Seetõttu testitakse koostöös Tallinna linnaga augustis ja septembris Lõõtsa ja Valukoja tänava osaliselt ühesuunaliseks muutmist, et läbi selle luua liikumisruum ratturitele ja tõukeratastega liikujatele.

„Tegemist on märgilise sammuga meie tulevikuvisiooni suunas, milleks on rohelisem linn ja autovaba linnaku süda, mis kuulub jalakäijatele ja ratturitele,“ ütles Ülemiste City innovatsioonijuht ja Mainor Ülemiste juhatuse esimees Ursel Velve. “Koostöös linnatranspordiametiga bussiliikluse ümbersuunamist katsetades saame teada, kuidas ratturitele ja jalakäijate rohkem ruumi andes linnaku töötajad oma liikumisharjumusi ümber mõtestavad,” lisas ta. Velve loodab, et täna algatatud ja ka järgmiste füüsilist liikumist soosivate projektide abil tekib juurde mugavaid võimalusi erinevate liikumisviiside harrastajatele.

„Piloodi tarvis oleme koostöös Boltiga lisanud ka tõukerataste laadimise jaamasid, et oleks võimalik erinevaid liikumisviise kombineerida, tulles näiteks bussiga tööle ja minnes koju tõukerattaga,“ lisas Velve.

Projekt aitab ka Tallinna linnal katsetada ja mõista, kuidas linnakeskustes tehtavad liikluskorralduse muudatused aitavad luua turvalist ja inimsõbralikku keskkonda ja milliseid edasisi andme- ja kogemuspõhiseid arendusi autovabaks liikumiseks Tallinnas ellu viia. Tallinna abilinnapea Andrei Novikovi sõnul soovib linn liikuvuse kaudu toetada linlaste head vaimset ja füüsilist tervist. „Turvalised võimalused jalgsi, jalgratta või muu kergliikuriga liikuda edendavad tervist ning ühtlasi aitavad hoida loodust. Meie eesmärk on, et meeldiv linnaruum toetaks võimalusi elada ja liikuda aktiivselt, seda ka tänavaruumis töökoha lähedal,“ ütles Novikov.

Selle aasta juunis Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori poolt linnakus läbiviidud uuringus selgus, et peamine liikumisvahend Ülemiste linnakusse tulemiseks on ülekaalukalt auto - seda kasutas enamasti 54% vastanutest, millele järgnesid ühissõidukid buss (23%), tramm (7%) ja jalgsi kõndimine (7%). Ülejäänud liikumisviiside osatähtsus peamise liiklusvahendina jäi alla 5%. “Meie eesmärgiks on suurendada kergliiklejate ja jalakäijate osakaalu kümne protsendini, et vähendada keskkonnas müra ja saastetaset. Pikem eesmärk on toetada Tallinn 2035 arengustrateegiat, et 2025. aastaks liiguks linnakusse ühistranspordiga, jalgsi või ratastega 50% inimestest ja 2035. aastaks 70% inimestest,” ütles Velve. Autodega liiklejate arvu vähendamine aitab inimestele luua rohelisemat ja mitmekesisemat linnakeskkonda ning selleks on linnak loonud mitmeid võimalusi: eelmise aasta septembris avati ekspressbussiliin (Väike-Õismäelt läbi Mustamäe), paindlik trammiühendus kesklinnaga ning tulevikus ka sadamaga ja täna avatud rattateede pilootprojekt.

Alternatiivseteks ehk vahetevahel kasutatavateks liiklemisviisideks linnakus on peamiselt tõukeratas (22%) või jalgratas (21%), millele järgnevad üsna võrdse osakaaluga buss (19%) ja jalgsi kõndimine (18%) ning seejärel tramm (10%). Rongi kasutati nii enamasti kui alternatiivse liiklusvahendina ca 2%.

Rattateede pilootprojekti aitab läbi viia Tallinna linn koos FinestTwinsi Targa Linna Tippkeskusega, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Haridus- ja Teadusministeeriumist.