Inflatsiooni kõrgtase jääb aasta teise poolde

Järva Teataja
Copy
Kõrged energiahinnad toidavad inflatsiooni
Kõrged energiahinnad toidavad inflatsiooni Foto: Madis Veltman

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad juulis eelmise kuuga võrreldes 1,9 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 22,8 protsenti. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul 8,9 protsendini, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.

Tarbijahindade tõus on tegemas uusi tippe ning euroala kiireim on see Balti riikides. Riikides, kus hinnakujundus on paindlikum ja lepingud lühiajalisemad, jõuavad hinnamuutused ka kiiremini kohale. Osades Euroopa riikides on energiahindade tõus kodutarbijatel olnud üpris tagasihoidlik. Sinna kandub kõrgem hinnatase pikema viitajaga.

Inflatsioon on globaalses plaanis osutunud üle ootuste kiireks ning see tähendab ühtlasi riikide keskpankade jõulisemat sekkumist majandusse baasintresside tõstmise kaudu. See aga on aset leidmas ajal, mil maailmamajanduse kasvuväljavaated on hapraks muutunud. Turuosaliste suurenenud kartus võimaliku majanduslanguse ees on hakanud avalduma osade toorainete odavnemises. Tarbijad tunnetavad seda esmajoones kütusehindade alanemises juunikuiselt kõrgtasemelt.

Euroopa majanduse väljavaadet mõjutab aga suuremal määral kasvanud riskid gaasivarustuse osas ning sellest tulenev gaasi hulgihindade tõus. Soodsate juhitavate elektritootmise võimsuste vähesuse tõttu kujundavad gaasielektrijaamad omakorda elektri hinda, mille tulevikutehingute hinnad on algavaks sügistalveks ronimas üha kõrgemale. Soome-Baltikumi piirkonna elektridefitsiidi tulemusena, kus oma osa on ka Vene elektri impordi piiramisel, kujuneb elektri börsihind pea kaks korda kõrgemaks võrreldes eelmise aasta detsembrikuu tipuga. Arvestades, et elektrihinnaindeks tarbijakorvis sõltub suures osas börsihinnast ning et gaasi kõrged hulgihinnad avalduvad kodutarbijate arvetel sügisel, siis on inflatsiooni kõrgtase meil lükkunud aasta teise poolde.

Hinnaarengud teenuste ja tööstuskaupade osas viitavad, et hindade tõus on muutumas üha laiapõhjalisemaks. Sisendite kallinemine ning tugev nõudlus on kergitamas teenuste hindu, mis kiirenes juulis pea 13 protsendini. Kui üürihindades toimus hüpe kevadel, siis mitmed vaba aja ja reisimisega seotud teenused on hoogsalt kallinenud eelkõige viimastel kuudel. Puhkusepaketid on kallinenud kolmandiku ja majutus viiendiku võrra.

Kuigi majanduse jahenemine peaks lähiajal osades sektorites hinnasurvet piirama hakkama, kasvatab majapidamiste kulutusi osade energiakandjate kallinemise oodatav jätkumine. Inflatsiooni pidurdumist võiks praeguste futuuride pealt oodata järgmisel kevadel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles