T, 4.10.2022

Juunis kaubavahetus kasvas, import Venemaalt ja Valgevenest langes

Järva Teataja
Juunis kaubavahetus kasvas, import Venemaalt ja Valgevenest langes
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
MKM: kaubavahetuse stabiliseerimist toetasid mineraalsed tooted
MKM: kaubavahetuse stabiliseerimist toetasid mineraalsed tooted Foto: Küllike Rooväli

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport juunis võrreldes 2021. aasta sama kuuga 26% ning import 24%. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga suurenes eksport 21% ja import 30%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim nii juunis kui ka II kvartalis tervikuna mineraalsete kütuste ja elektrienergia ning puidu ja puittoodete ekspordi ja impordi suurenemine.

Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades ligi 1,9 miljardi ja imporditi 2,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 284 miljonit eurot ja see suurenes 2021. aasta juuniga võrreldes 28 miljoni euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et I poolaasta mõlemas kvartalis on kiiremini kasvanud sissevedu, mis on suurendanud kaubavahetuse puudujääki kaks korda võrreldes eelmise aasta sama perioodidega. „Kaubavahetuse puudujääki on omakorda suurendanud imporditud toorme ja kaupade kiirem hinnakasv kui eksporditud kaupadel,“ ütles Puura.

Kaupadest eksporditi juunis kõige rohkem mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid. Võrreldes möödunud aasta juuniga suurenes enim ehk 163 miljoni euro võrra mineraalsete kütuste ja elektrienergia, 62 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete ning 38 miljoni võrra põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu.

Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Läti ja Rootsi. „Soome eksporditi enim metallkonstruktsioone ja muid terastooteid ning elektriseadmeid, Lätti elektrienergiat ja sõiduautosid, Rootsi puitu ja puittooteid, kokkupandavaid puitehitisi ning kommunikatsiooniseadmeid. Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti, Norra ja Soome. Lätti suurenes enim elektrienergia, puit ja puittoodete ning bituumeni, Norra mootorikütuste ja kokkupandavate puitehitiste ning Soome metallkonstruktsioonide eksport,“ lisas Puura.

Reeksport Eestist kasvas 40%, kodumaiste kaupade väljavedu 21%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 68% kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem suurenes Eesti päritolu puit ja puittoodete (sh puidugraanulite), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (sh piima), töödeldud mineraalkütuste ning kokkupandavate puitehitiste eksport.

Kaupadest imporditi enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, transpordivahendeid ning elektriseadmeid. Kõige rohkem ehk 110 miljoni euro võrra kasvas mineraalsete kütuste ja elektrienergia, 64 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete ning 40 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete sissevedu.

Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Saksamaalt ja Rootsist. Enim kasvas sissevedu Soomest, Rootsist ja Hollandist. Soomest imporditi rohkem elektrienergiat ja mootorikütuseid, Rootsist transpordivahendeid ja mineraalseid tooteid ning Hollandist erinevaid mõõteriistu, mineraalseid tooteid ja killustikku. Sissevedu kahanes enim Valgevenest ja Venemaalt.

Märksõnad
Tagasi üles