Maailmakoristuspäev koostöös Eesti näitlejatega pöörab tähelepanu suitsukonireostusele

Suurimaks prügiprobleemiks peetakse plasti. Tegelikult on selleks suitsukonid. Foto: Maailmakoristuspäev

Maailmakoristuspäev Eestis on 2019. aastast saadik pööranud koristuspäeva käigus tähelepanu meid ümbritsevale väikeprügile. Tol aastal kogusid üle 28 000 eestlase kokku enam kui miljon koni. Tunamullu juba pool miljonit rohkem.

Tänavu suvel avalikustas siinne koristusmeeskond konivastase videoprojekti "Vabandage, teil kukkus midagi", juhtides varasemast enam inimeste pilgud konireostusele.

Ettevõtmise raames valmis koostöös keskkonnainvesteeringute keskusega kolm humoorikat, harivat ja meelelahutuslikku sketši, mille stsenaariumite autor on maailmakoristuspäeva kauaaegne patroon muusik ja režissöör Andres Kõpper ehk NOËP. Klippides löövad kaasa näitlejad Märt Avandi, Ago Anderson, Merle Talvik ja muusik Henri Kõrvits ehk Genka.

Eesti koristuse eestvedaja Elike Saviorgi sõnutsi sündis idee 2020. aasta koristuse paiku. "Keskendusime tollal väikeprügile. Statistika näitas, kuivõrd palju vedeleb looduses ja linnaruumis konisid," mäletab Saviorg, tuletades seejuures meelde, et igal aastal jõuab Eestis loodusesse pea 80 tonni sigaretifiltreid. "Meie tegevuse eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust, rääkides pealtnäha tühisest prügiliigist rohkem. Prügistamine on halb harjumus. Loodame oma koristuste ja projektidega motiveerida inimesi kasutama prügikasti või kaasaskantavat konitopsi."

Ettevõtmisega neli aastat seotud olnud muusik NOËP, kes ühtlasi tegutseb režisöörina, tuli videoprojekti ideega kohe kaasa. Tema sulest ilmus kolm eriilmelist stsenaariumi, mis ühel võttepäeval purki said.

Kõpperi hinnangul ei tulene konide maha viskamise probleem alati laiskusest ega pahatahtlikkusest, vaid pigem teadmatusest. "Mul on hea meel, et sain sellele teavitustööle oma panuse anda," märgib muusik.

Maailma kõige suuremaks prügiprobleemiks pole enam ammu plastkõrred, vaid hoopis tselluloosatsetaatkiududest sigaretifiltrid, mis ei lagune bioloogiliselt. Umbes kuuest triljonist igal aastal suitsetatud sigaretist jõuab 4,5 triljonit sigaretifiltrit loodusesse. Vette jõudes võivad suitsukonis sisalduvad mürkained seal püsida kuni 10 aastat. Ühtlasi võib üks koni mürgitada kuni 1000 liitrit vett ja sellest leostuvad mürgised ained olla kaladele surmavad. Tasub arvesse võtta, et linnud ja kalad on valimatud sööjad, oskamata konil ja toidul vahet teha.

Maailmakoristuspäev toimub tänavu 17. septembril. Osalema on oodatud kõik: koolid, lasteaiad, ettevõtted ja töökollektiivid, sõpruskonnad, pered, seltsid ja rühmitused ning üksikkoristajad. Sel aastal pööratakse aktsioonide käigus erilist tähelepanu Läänemere-äärsetele randadele ja teistele veekogudele. Sestap kutsutakse osalejaid üles korraldama talguid kodurandades ja veekogude äärtes ning neid ümbritsevates metsades. Ent prügi, eelkõige suitsukonisid, leidub kõikjal: nii soovitame talguid võtta ette ka linnaruumis.

Maailmakoristuspäevast saab lugeda täpsemalt siit.