T, 6.12.2022

Kümme sammu, kuidas pääseda elektrišokist

Kadri Paas
, sisejulgeoleku asjatundja (Eesti 200)
Kümme sammu, kuidas pääseda elektrišokist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kadri Paas.
Kadri Paas. Foto: Dmitri Kotjuh

17. augustil tegi elektrihind börsil absoluutse ja maksimaalse rekordi: üks kilovatt-tund elektrit maksis tervenisti neli eurot pluss käibemaks. Neil, kes ostavad börsielektrit, teavad ammugi, et iga kell ei maksa suuremaid küttekehi vooluvõrku ühendada. Samamoodi on suures hädas kohalikud omavalitsused ja ettevõtted.

Elektrihind ja kättesaadavus on selgelt seotud Eesti (sise)julgeolekuga. Pole ühtki valdkonda ega inimest, keda ei puudutaks elektri kilovatt-tunni hind. Kui terve suve ajas üks elektrihinna rekord teist taga, siis mis juhtub veel läheneval sügisel ja talvel, pole üldse ­teada. Ebakindlus süveneb ja hirmutab, tekitab tarbijates protestiindu ja frustratsiooni, ent viimase kümnendi valitsused ei ole teinud ühtki liigutust, et suurendada elektritootmist Eestis.

Miks on Eesti elektrienergia hind võrreldes Põhjala riikidega palju kallim? Sest meil, aga eriti Lätil ja Leedul, on vähe odavat kohalikku tootmist. Puudub ka hüdroenergia. Tuulest ja päikesest toodetud elektri osa on kõikuv, sest kogu aeg ei paista päike ega puhu tuul. Põlevkivielekter on aga CO2 emissioonitasude tõttu kallis ja pikas vinnas keskkonnale halb valik.

Märksõnad
Tagasi üles