Eestisse jõudis ahvirõugete vaktsiin

Ahvirõugete vastu on nüüd Eestis vaktsiin olemas. Foto: Terviseamet

Terviseameti lattu jõudis täna 1400 doosi ahvirõugete vastaseks vaktsineerimiseks mõeldud vaktsiini Jynneos, millega immuniseeritakse nakatunute lähikontaktseid. Vaktsineerimisi viiakse läbi Lääne-Tallinna keskhaiglas, Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Pärnu haiglas või Ida-Viru keskhaiglas.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Heidi Alasepp selgitas, et Euroopa Liidus on tervisealaste hädaolukordade lahendamiseks mõeldud amet – HERA ning just tänu heale koostööle selles rahvusvahelises võrgustikus saadigi Eestisse vajalikud vaktsiinikogused.

Alasepa sõnul on EL ja tootjate vahel kokkulepete saavutamine ning lepingute sõlmimine siiski üksjagu aeganõudev. Terviseamet sõlmis annetatud vaktsiinide vastuvõtuks vajaliku lepingu juuni lõpus. ​Ametliku hinnangu vaktsiinikoguste kohta andsid infektsiooniarstid ja Sotsiaalministeeriumi juures tegutsev Immunoprofülaktika Komisjon.

Terviseameti laost jagatakse 800 vaktsiinidoosi haiglatele, kus on tagatud säilitamistingimused -20 °C +/-5 °C kraadi juures. 600 doosi jäävad Terviseameti lattu ning väljastatakse vastavalt vajadusele. „Eesti jaoks on ahvirõugete vaktsiini saabumine hea uudis, sest valdav enamus alla 40-aastastest inimestest Eestis ei oma immuunkaitset rõugete vastu. Vaktsineerimine aitab piirata haiguse edasist levikut ja kaitsta kõige haavatavamaid riskirühmi,“ ütles Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.

„Euroopas on ligemale 17 000 haigusjuhtumit ja see arv kasvab jätkuvalt. Euroopa peab oma kodanike kaitsmiseks tõhustama meetmeid ahvirõugete vastu ning esimesed meetmed Euroopa Liidu tasandil on olnud kiired – Euroopa Komisjoni tervisevalmiduse ja reageerimise amet (HERA) ostis kõikidele liikmesriikidele kokku üle 160 000 vaktsiinidoosi, seda esmakordselt Euroopa Liidu eelarve abil,“ ütles Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse volinik Stella Kyriakides.

„Ahvirõugete vastaseid vaktsiine on hakatud viimaste nädalate jooksul tarnima liikmesriikidesse, mis neid kõige enam vajavad ning lähiajal on oodata tarnete kiirenemist. 1400 doosi Eestisse tarnimine on väga oluline vahend toetamaks tervishoiutöötajaid nende pingutuses vaktsineerida inimesi, kes seda hädasti vajavad. Euroopa Ravimiameti soovitus vaktsineerimise osas aitab tagada riskirühma kuuluvate kodanike ja tervishoiutöötajate parema juurdepääsu vaktsiinidele,“ lisas Kyriakides.

Eestis saanud ahvirõugete kinnitatud diagnoosi saanud 10 inimest. Haigestunud on mehed vanuses 21- 45 aastat, kes olid kõik riskeeriva seksikäitumisega. Haigestunutel tuvastati lööve genitaalide ja kubeme piirkonnas, palavik, lümfisõlmede turse ja lihasvalu. Enamik haigestunutest oli eelnevalt viibinud välisreisil või puututi kokku välismaalt tulnud isikuga.

Euroopa Komisjoni annetatud Jynneos vaktsiin on kolmanda generatsiooni nõrgestatud elusvaktsiin, mis sisaldab viiruse elusat modifitseeritud vormi „vaccinia Ankara“. Euroopa ravimiameti (EMA) inimravimite komitee (CHMP) andis soovituse Jynneos vaktsiini kasutamiseks ahvirõugete vastu selle aasta 22. juulil. Euroopa Komisjon annetab vaktsiini põhimõttel, et suuremas koguses vaktsiine saavad esmalt riigid, kus haigestumine on kõrgem. Sama rõugevaktsiini turustatakse Euroopas Imvanexi nime all, kuid see ei olnud koheselt saadaval. Võimalike haiguspuhangute kiireks ohjeldamiseks osteti liikmesriikide ühisel otsusel Ameerika Ühendriikides registreeritud vaktsiini Jynneos, millest jõuab Eestisse 1400 doosi.

Eestis vaktsineeritakse üksnes ahvirõugetesse nakatunute lähikontaktseid, mis eeldab ahvirõugetesse haigestunud inimesega ühe katuse all elamist, kokkupuudet haige inimese naha, limakesta ja saastunud esemetega (nt riided, voodiriided, WC) või kokkupuudet nakkusohtliku materjaliga näiteks laboris.

Haiguse ennetamiseks soovitatakse manustada vaktsiin nelja päeva jooksul pärast lähikontakti haige inimesega. Kui vaktsiini manustatakse 4–14 päeva pärast lähikontakti, võib vaktsineerimine vähendada haiguse sümptomeid, kuid ei pruugi haigust ära hoida.

Nakkusohtlik periood algab kaks päeva enne haigussümptomite teket ja kestab kuni lööve on koorikutega kattunud ning koorikud eemaldunud

Lähikontaktseteks ei loeta tervishoiu- ja laboritöötajaid, kes kasutasid proovide käitlemisel nõuetekohaseid isikukaitsevahendid. Reeglina ei loeta lähikontaktseks ka haigestunute töökaaslasi või reisikaaslasi, sest neil puudub nakatunuga lähedane kokkupuude.

TEAVE

Vaktsineerimise sihtrühmad on:

*isikud, kellel oli lähikontakt haige inimesega nakkusohtlikus perioodis*, eeskätt haigega ühe katuse all elavad inimesed ja seksuaalpartnerid;

*tervishoiutöötajad, kes olid isikukaitsevahendeid kasutamata otseses kontaktis ahvirõugetesse nakatunuga nakkusohtlikus perioodis*;

*laboritöötajad, kellel tekkis ahvirõugete nakkusohtliku materjali käideldes tööalane kokkupuude nakkusohtliku materjaliga (nt nahka läbiv vigastus, isikukaitsevahendi purunemine vms).

Kuidas Jynneos vaktsiini manustatakse?

*18-43-aastaseid isikuid ja üle 18-aastaseid immuunpuudulikkusega isikuid vaktsineeritakse kahe doosiga. Esimese doosiga vaktsineeritakse 14 päeva jooksul pärast kokkupuudet, kuid eelistatult esimese nelja päeva jooksul. Teine doos manustatakse 28 päeva pärast esimest doosi.

*44-aastaseid ja vanemaid isikuid vaktsineeritakse ühe doosiga 14 päeva jooksul pärast kokkupuudet, kuid eelistatult esimese nelja päeva jooksul. Teist doosi ei manustata. Erandiks on ahvirõugete-kahtlusega materjale käitlevad laboritöötajad, kellele manustatakse kokkupuute järgselt kaks doosi olenemata vanusest.

Ahvirõugete kohta jagab Terviseamet viimast infot lehel: www.terviseamet.ee/ahvirouged