Järvalased ammutasid trollide maal noorsootööks ideid

Järva valla noorsootöökeskuse juhataja Aune Suve-Kütt, nagu teisedki õpirändajad, lõi kaasa praktilistes tegevustes. Seekord oli ülesanne aja peale vesi purgis keema saada. Foto: Kirsika Ilmjärv

• Meil on noorsootöötajate esimene aste kõrgharidusega Norras kutseõppega
• Jarva noorsootöötajad naasesid õpirändelt uute ideedega

Tapa valla Erasmus+ projektis osalevad Järva valla noorsootöötajad tegid eelmise nädalal koos Tapa ja Rakvere valla ametikaaslastega õppevisiidi Norra Trondheimi.

Järva valla noorsootöökeskuse juhataja Aune Suve-Küti selgitusel oli reisi eesmärk kuulda ja näha, kuidas on korraldatud noorsootöö ja eriharidus Norras, millistest tingimustes tööd tehakse ja milliseid praktilisi aktiivõppe meetodeid igapäevatöös noortega kasutatakse.

Küti ütlust mööda olid tihedalt kohtumisi täis pikitud päevad toredad. Vastuvõttev organisatsioon Kristen Videregående Skole Trøndelag (KVT) tutvustas kohalikku haridussüsteemi, lähemalt gümnaasiumi laste- ja noortetöö erialaõpet.

Suve-Kütt sõnas, et Eesti ja Norra haridussüsteem on siiski erinevad. «Kui Eestis on võimalik õppida noorsootööd nii bakalaureuse kui ka magistrikraadi tasemel, siis Norras on kutseõpe ainus võimalus. Sealt edasi tuleb kraadiõppeks spetsialiseeruda lastekaitse, erapedagoogika, sotsiaaltöö või muule erialale,» selgitas ta.

Koos sealsete laste- ja noortetöö õppekava õpilastega külastasid järvalased Enteri noorteklubi, kus tegid läbi huvitavaid mänge ja võistlusi. «Huvitav kohtumine ja sisukas vestlus oli Tillerbyeni vabatahtlike keskuses. Külastasime ka kaht noorte ja perede tugikeskust, kus tehakse tööd nende perega, kus noortel on tekkinud probleeme toimetulekuga, näiteks koolikohustuse täitmisega, on toitumishäired, suhtlemishäired, narkootiliste ainete tarbimisega ja muud,» selgitas Suve-Kütt. «Nende tugisüsteemid on nii tihedad ja pika kestusega, et aitavad noored tervena taas ühiskonda integreerida.»

Huvijuhtide õppevisiidile lisas väärtust kohtumine Kesk-Norra Eesti ühingu liikmetega. Need inimesed on 30 aasta jooksul toetanud Eestis nii hooldussüsteemi kui ka noorte- ja lastetööd, peamiselt Tapal ja Narvas, aga aastaid tagasi ka Paides. «Toredad inimesed avasid meile oma uksed ja tutvustasid kodusid ning rääkisid oma perekonna lugusid. Meie noorsootöötajad, 17 inimest, moodustasid tõeliselt ühtse naiskonna, keda juhtis meie giid Piret Purdelo-Tomingas,» lausus Suve-Kütt.

Suve-Küti ütlust mööda tekitas õppereis hulgaliselt uusi ideid noorte ja noorsootöö projektideks, aga ka tihedaks koostööks. Norrast tõid nad kaasa toredaid mängu- ja tegevusideid. «Olulisim oli teadmine, et meeskonnatöös peitub jõud ja koos saab tööle panna kõik need teadmised, mis on omandatud nii koolides, kursustel kui ka õpirändes ning olulise väärtuse ja tulemuse kogukonnatöös annab põlvkondadevaheline koostöö,» lausus ta.

Suve-Küti meelest hakkab projekti tulemusel Tapa, Rakvere ja Järva valla noorsootöö sisu kõnetama ja kaasama rohkem noori, aga ka noorsootöötajad on motiveeritud oma tööd tegema, end koolitama ja algatama uusi rahvusvahelisi projekte.

Aravete keskkooli arendus- ja noorsootööjuht Annika Rohi võttis õpirändest kaasa sellised märksõnad nagu koostöö ja hästi toimiv võrgustikutöö, õnnelikud, toetatud ja tegutsemishimulised noored, säravate silmadega noorsootöötajad.

«Õppereisil meeldis mulle kõige rohkem see, et lisaks räägitule saime oma «tööriistakasti» praktilisi tööriistu ja kogemusi. Väga huvitav oli ühine õuesõppe päev mere ääres koos KVT kooli õpilastega,» selgitas Rohi. «Lühikese ajaga õnnestus meil luua koos Eleni, Kirsika ja kolme noorega suurepärane meeskonnatöö, mis viis meid koguni Eesti noorsootöötajate ja Norra noorte maavõistluse võiduni.»

Rohi ütlust mööda oli põnev oma silmaga näha noorte ja laste­vanemate ühist tegutsemist skautide tegevusõhtul. «Meil, eestlastel, on kombeks mõelda, et mujal on alati parem. Veendusin taaskord, et selleks et mõista, mis meil hästi on, tuleb ära käia. Võin julgelt öelda, et Eestis tehakse väga head noorsootööd, küll vajab arendamist siinne võrgustikutöö poolte vahel,» lausus ta.

Koeru keskkooli huvijuht Kirsika Ilmjärv märkis, et mitme asutuse seas meeldis talle enim värskelt renoveeritud ja kohaliku omavalitsuse rahastatud Tillerbyeni vabatahtlike keskus, kus kohtuvad inimesed lastest raukadeni.

Keskuses tegutsevad mittetulundusühingud, huvigrupid plaanivad koos tegevusi vanuserühmade vahel. Maja perenaine koordineerib vabatahtlike ja organisatsioonide tegevust. Näiteks küpsetavad eakad noortele vahvleid, on kokandusõhtud, vestlusringid, kogutakse annetusi või abistatakse eakaid.

«Norras on kogukondlikul vastutusel suur tähtsus. Mitu ette­võtmist linnas on toimumas just vabatahtlike eestvedamisel. Linn toetab neid rahaliselt. Kõnealuse keskuse suur ja võimalusterohke maja on renoveeritud samuti vabatahtlike eesvedamisel. Ehitusel oli eestvedajaks kaks 70-80ndates meesterahvast ja kogu mööbli kokkupanekut korraldas kaks 17aastast tüdrukut,» tõi Ilmjärv näiteid põlvkondade koostööst.

Järvalastest käisid õppereisil veel Albu kooli huvi- ja arendusjuht Elen Pent ning Järva-Jaani noortekeskuse noorsootöötaja Janika Nukke.