Türi vallavolikogu liige: koole sulgedes suletakse kogu küla

Tahvel klassiruumis. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Uus kooliaasta on alanud. Juba õige mitu tegusat koolipäeva on selja taga. Mõtlen. Hando Runnel ütleb kenasti: «Mõtelda on mõnus.» On jah, aga praegused mõtted on kuidagi vastuolulised.

Päevakajalised artiklid räägivad täitmata õpetajakohtadest, madalast palgast, streigiplaanidest, ülekoormatusest, läbi­põlemisest, võitlusest maakoolide ellujäämise nimel ja veel paljudest teistest raskustest. Kõige selle taustal tundub isegi tobe suure entusiasmiga ilusat ja tegusat kooliaastat soovida. Suusoojaks võib muidugi kõike öelda, aga mida süda tunneb. Kas soov tuleb rõõmsast südamest või on selles kurbust, pettumust, sarkasmi, väsimusi, muret või teadmatust?

Minu oma tuksub optimistlikult ja ootusärevalt. Meie koolil algab imeline uus ja täiesti uutmoodi kooliaasta. Rakendame jõudsalt nüüdisaegset õpikäsitust ja liigume sammhaaval koos kogu kooliperega õppides ja avastades edasi. Laste arv on küll kahanenud, aga usun, et just praegu oleme sellises pöördepunktis, kust alates läheb ainult ülesmäge. Kivid ja kännud ei hirmuta. Nemad on kogemusteks vajalikud.