Riigikogu kiitis heaks eelnõu, mis võimaldab piiritleda elektritootmise hinda ning müüa elektrit kodutarbijatele universaalteenusena. Milliseks kujuneb universaalteenuse hind, me veel ei tea, eeldada võib, et maksumus jääb vahemikku 180–220 eurot megavatt-tunni kohta. Samm õiges suunas, aga kahjuks ainult pool rehkendust.
Elektri universaalteenus teeb ära ainult pool rehkendust
Hind fikseeritakse liiga kõrge. Valitsus seisab selle eest, et universaalteenus oleks endiselt Eesti Energiale suurema kasumimarginaaliga ning jätab kasutamata võimaluse tuua elektrihinda veelgi alla. Eelmisel aastal aitas riik kompenseerida paljudele peredele ja ettevõtetele elektrihinna teatud mahus kuni 120 euroni megavatt-tund. Probleem on selles, et universaalteenuse hinda pakutakse ligi kaks korda suuremana, kuigi teame, et juba eelmisel aastal teenis Eesti Energia rekordilisi kasumeid ning kui arvestada praeguse universaalteenuse hinnalage, siis võib eeldada, et riigiettevõte püstitab tänavu uue tippmargi.
Peaminister elab teisel planeedil
Ainuüksi käesoleva aasta teise kvartali puhaskasum oli Eesti Energial 45 miljonit eurot, mis võrreldes 2021. aasta sama ajaga on 557,9 protsenti rohkem! Eesti Energia kasum ei tule kusagilt mujalt kui ikka meie kõigi taskutest ehk riik teeb rehepappi ja annab vaid väikese osa inimestele tagasi. Kui hind oleks õiglane, jääks ära ümberjagamise mehhanismi väljatöötamine ja asjaajamise kulud.
Eesti ettevõtjatele aga appi ei tulda. Peaminister Kaja Kallase seisukoht on algusest peale olnud, et ettevõtted peavad kogu kriisis ise hakkama saama. Kõlasid lausa vaenulikud sõnavõtud, kui valitsusjuht soovitas firmadel, kes tarbivad suurtes kogustes elektrit, uksed sulgeda.
Tundub, et Kaja Kallas ei ole aru saanud, et ettevõtjad on need, kes veavad Eesti majandust läbi raske kriisi. Koroonaaegsed aastad on niigi kulutanud erasektori puhvreid ja uut rasket talve paljud ettevõtted enam üle ei ela.
Paide spaa omanikuna saan kinnitada, et elektriarved on võrreldes aastataguse ajaga suurenenud kümme korda. Pole mõeldav tõsta piletihinda samas suurusjärgus.
Ilmselgelt tähendab iga ettevõte, mis sulgeb uksed, riigile suurt miinust. Riigikassasse maksude laekumine väheneb, majandus pidurdub, töötute inimeste hulk suureneb, mis omakorda tähendab suuremat kulu sotsiaalteenustele. Lõpuks pole kindel, et paljud kasvõi ajutiselt uksed sulgenud ettevõtjad tegevust jätkavad.
Eesti ettevõtetele on vaja pakkuda kiiremas korras tuge elektri ja kütte eest tasumisel. Eelmine valitsus, kus olid nii Keskerakond kui ka Reformierakond, suutis seda. Riik ei läinud pankrotti, ettevõtted jäid ellu ja töötus ei suurenenud.
Samasugust kiiret reageerimist ootavad ettevõtjaid ka praeguselt valitsuselt.
Energiatormi meelevalda on jäetud ka kohalikud omavalitsused. Paide linnavolikogu liikmena tunnen muret meie allasutuste toimetuleku pärast. Enamik neist töötab kinnitatud eelarve piires, mis on neile tegutsemiseks antud. Nüüd on selge, et avalikke teenuseid osutavad asutused ei tule enam oma tavapärase rahaga toime. Kui kõrgenenud hinnad paisutavad riigi rahakotti, siis kohalikud omavalitsused peavad toime tulema oma harjumuspäraste eelarvetega.
Pankrotilained on tulekul
Paraku ei tegele valitsus elektriarve odavamaks muutmisega küllalt tõsiselt. Elektriarve koosneb enamasti mitmest reast: elekter, taastuvenergiatasu, võrgutasu, CO2 komponent, aktsiis ja käibemaks. Paljud Euroopa riigid on tulnud inimestele ja ettevõtetele appi, vähendades ajutiselt kas käibemaksu näiteks 20 protsendilt üheksale protsendile, mis vähendab elektriarveid kohe. Praeguste elektrihindade puhul ületab käibemaksu laekumine sadade miljonitega kõiki prognoose, mis käesolevaks aastaks on riigieelarve koostamiseks tehtud.
Käibemaksu langetamise peaprobleem on aga selles, et see ei aita ettevõtjaid. Ettevõtjatele pakuks veel kord leevendust nii võrgutasude kaotamine kui ka CO2 komponendi hüvitamine. Kindlasti tuleks tegeleda elektrile hinnalae kehtestamise või universaalhinna laienemisega ka neile. Tuleks üle Euroopa võtta ette muudatused seadusandluses börsihindade kujunemisel, kus viimane väikeettevõtjast pakkuja ei dikteeriks hinda ka suurelektritootjatele.
Olen arvamusel, et sellist spekulatsiooni võivad kasutada Euroopa suured elektritootjad väikeseid tootmisettevõtteid üles ostes ning sellega endile sobiva hinna kehtestamist mõjutada, millega tagatakse ülisuuri kasumeid.
Valitsus peab tegema kiireid ja otsustavaid samme. Praegu on tehtud ära väikene osa rehkendusest. Suured elektriarved alles tulevad, aga kui meenutada, mis juhtus inimeste ostujõuga juba suvel, kus tarbimine oli oluliselt väiksem, siis peame arvestama sellega, et Reformierakonna juhtimisel ootavad meie inimesi ees rasked ajad ja ettevõtete pankrotilained üle Eesti.