T, 4.10.2022

Laupäevase Järva Teataja tutvustus

Anne Põder
, ajakirjanik
Laupäevase Järva Teataja tutvustus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Järva Teataja

Laupäevane Järva Teataja kirjutab:

*Paide linnavolikogu kinnitas neljapäevasel istungil, kes on tänavune Paide linna aukodanik ja vapimärkide saajad. Järva Teatajal õnnestus vastne aukodanik, kellel volikogust ega selle päevakorrapunktidest, rääkimata kinnitatud otsustest, mingit aimu polnud, telefonitsi tabada ja õnnitlussõnad esimesena edasi anda. «Oh, mille puhul? Mul ei ole sünnipäev,» oli parasjagu autot rooliva Ain-Alar Juhansoni esimene kommentaar.

«Oh juudas, missugune üllatus! Millega ma hakkama sain?» polnud Juhanson vähem üllatunud, kuuldes talle omistatud uhkest tiitlist.

Kui spordireporterite klassikasse kuuluvale küsimusele «Mis tunne on?» Juhanson end veidi kogununa vastuse andis, siis ütles ta läbi naeru, et kogu kuuldud jutt võtab sõnatuks. «Muidugi väga heas mõttes sõnatuks. Ja võtab kukalt kratsima! See on küll välk selgest taevast, ei osanud oodata. Ma päris ausalt pole isegi kursis, kuidas see statuut on, kas keegi esitab või keegi lihtsalt arvab, et võiks aukodanikuks kuulutada,» arutles Juhanson.

*Sulps teeb köie otsa seotud magnet, kui veepinda puudutab. Hobiarheoloogist riigikogulane Kalle Grünthal sooritab kanuust üha uusi ja uusi viskeid. Kuniks ühel hetkel magnet enam jõest välja ei tule.

«Mehed, leidsin üles!» kuulutab rohelusse igati sobivat Eesti kaitseväe kirjadega T-särki kandev Grünthal võidukalt.

Õhus on ootusärevust. On ju meie eesmärk leida üles kahur. Teise maailmasõja aegne punavägede kahur, mille olemasolust teab Grünhtal rääkida ennekõike lähedaste inimeste meenutuste, aga ka ajaloosse süüvimise, kunagistel sõjaradadel kondamise ja maakaartide uurimise järgi.

Grünthal sõuab kanuuga jõe teise serva, tõmbab magneti küljes oleva köie sirgeks ja laseb sukelduja Siim Rammol varustuse selga panna. Mask, lestad, raskusvöö ja õhuballoon – kõik läheb järjepanu sukelduja külge. Järgmisel hetkel on Rammo koos kogu varustusega juba Pärnu jõe põhjas.

*Valitsus otsustas neljapäeval kutsuda 2861 reservväelast ja kaitseliitlast nädalasele lisaõppekogunemisele «Okas 2022». Üks õppusel osalevaid keskseid üksusi on kaitseliidu Kirde maakaitseringkonda kuuluv Järva malev.

Kaitseliidu Järva maleva pealiku kolonelleitnant Kuido Pettai ütlust mööda anti neljapäeval tulnutele kohe varustus välja ja paigutati ööbima. «Formeerimise põhiraskus on reede hommikul. Kaitseliitlastega on lihtsam, sest neil on varustus olemas. Keerulisem on loodavasse maakaitseväkke kuuluvate reservväelastega,» selgitas ta. «Üksuste koosseisud oleme jõudnud komplekteerida, kuid nende varustust veel kätte saanud ei ole, sest esialgse plaani järgi pidi väljaõpe algama järgmisel suvel. Seetõttu läks nende varustamiseks tarvis teiste malevate abi, sest oma laos selliseid koguseid meil ei olnud, kuid saame hakkama.»

Pettai lisas, et oli neid, kes tulid hea tujuga, kui neid, kes nii rõõmsad ei olnud.

«Reservväelastest maakaitseväelased läbivad lisaõppekogunemisel ühtlustamiskursuse ehk saavad oma sõjalistele oskustele värskendust,» lausus ta. Valdavalt on reservväelased 30-40 eluaasta vahel, kelle ajateenistusest on möödas rohkem kui kümmekond aastat.

*Tänavu sai A-taseme 122 perearstikeskust, nende seas saavutas 14 keskust A-taseme esimest korda. Järvamaalt pälvis esimest korda suure tunnustuse OÜ Paide Arst, mis on tuntud kui Vee perearstikeskus. Varasemast on A-tasemel perearst Tereza Maskina ja OÜ Trumm.

OÜ Paide Arst perearst Ingrid Alt ütles, et tunnustus teeb meele rõõmsaks, kuid sellest tähtsamaks peavad nad oma perearstikeskuses ikkagi patsientide rahulolu ja head teenindust. «Oleme töötajatega seda meelt, et parim mõõdupuu meie tööle on rõõmus ja terve inimene, kes on meilt asjakohast abi saanud või püsib ennetustöö tulemusel hea tervise juures,» lausus ta.

Ehkki Vee perearstikeskuse kolm nimistuga perearsti ja üks nimistu juures töötav perearst on aastaid tõhusat tööd teinud, pole neid varem A-taseme saajate hulka arvatud. Aldi selgitust mööda ongi suurematel keskustel valituks saada keerulisem, sest tingimused ja nõuded taseme täitmiseks on karmid. Selleks peavad kõik keskuses töötavad perearstid olema nõuetekohase kvalifikatsiooniga. «Seda ühel ajal saavutada on raske. Kõik asja­olud peavad kokku langema. Ju siis praegu oli meil see õige hetk,» ütles ta.

*Järva vallas jäävad 1. novembrist suletuks Käravete, Ervita, Karinu ja Käsukonna raamatukogu uksed, Vao raamatukogu tegutseb veel kuni aasta lõpuni.

Järva abivallavanem Tiina Oraste selgitas istungil volinikele, et Ervita, Karinu, Käsukonna, Käravete ja Vao raamatukogu kasutajaskond järjest väheneb ning peamine raamatukogude sulgemise põhjus ongi lugejaskonna vähenemine.

Vähenenud on nende piirkondade rahvaarv, eakam lugeja käib raamatukogus aina harvem ning lapsed ja noored on seotud juba kooliga samas majas asuva raamatukoguga. Kõikides nendes piirkondades asub lähim suurem raamatukogu nelja kuni kuue kilomeetri kaugusel.

Märksõnad
Tagasi üles