Teisipäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Teisipäevane Järva Teataja kirjutab:

*«Paide-Türi rahvajooks on viimastel aastatel ikka jube tõsiseks läinud,» kuulis Järva Teataja ajakirjanik inimesi ütlevat, kui pühapäeval Türi linnastaadionil jooksu finišialas erilisemate osalejate kohta küsis.

Jooksjad on küll platsis, kuid silm ei haara ei kostüümides tegelasi, pole näha ka ratastoole ega suuremat hulka lemmikloomi. Tõsi, üksikuid kärumammasid ja -papasid siiski on. Samuti sõpruskondi, kes ei pea paljuks üheskoos startida ja üheskoos lõpetada.

Nii tõsisel jooksul on mitu plussi, sest kui suhtuda sportimisse kirega, siis tulevad ka tulemused. Nii sündiski 40. Viking Window Paide-Türi rahvajooksu põhidistantsil kaks uut rajarekordit. Meestest läbis Tiidrek Nurme 13,5 kilomeetrit Paidest Türile ajaga 00:40:09.8 ning lõi 2018. aastal Ibrahim Mukunga joostud tippmargi üle pea poole minutiga. Rajarekord sündis ka naistejooksus: noor lätlane Agate Caune jooksis raja läbi ajaga 00:45:01.1, mis on ligi kaks minutit parem Jekaterina Patjuki 2019. aastal joostud tippmargist.

*Hiljuti lõppesid Roosna-Alliku lasteaia Hellik suuremahulised uuendustööd, mille käigus parandati hoone energiatõhusust, see tähendab soojustati fassaadi ja pandi uus, soojustatud katus. Maja sai uue välisilme. Suurematest töödest ehitati veel korralik ventilatsioon, vahetati välja elektrijuhtmestik ja ehitati ümber küttesüsteem. Asenduspinnalt koliti uuenenud hoonesse nädalavahetusel ja eilsest on maja jälle mudilaste päralt.

Lasteaia direktor Karit Koller sõnas, et Roosna-Allikul on väga toetav kogukond. Kui ta tegi üleskutse, et lasteaed vajab abilisi ka oma majja tagasi kolimiseks, andis paarkümmend inimest endast teada, samuti leidis kogukond kolimiseks veoautod ja järelkärud.

Esialgu oli asjade ühest majast teise toimetamiseks kavandatud neli tundi, tegelikult kulus kaks ja pool tundi. «Korraks tekkis isegi mure, kas kokal supp ikka õigeks ajaks valmis saab,» sõnas Koller.

*Türi vallas on tava tunnustada omavalitsuse aastapäeval tublisid ja ettevõtlikke inimesi. Ettepanekuid aukodaniku nimetuse, vapimärgi ning hõbedaste ja kuldsete aumärkide andmiseks oli aega esitada 16. septembrini. Aumärgi saajate nimed avalikustati sel korral Türi valla raadiosaate otse-eetris. Nii kuld- kui hõbemärkide saajaid on kolm.

Türi vallavanem Ele Enn rõõmustas, et vallavalitsusele saabus tunnustustele hästi põhjendatud ettepanekuid, ja sellegi üle, et nii mõndagi kandidaatidest tõsteti esile korduvalt. «Ainult hea meel on selle üle, et Türi vallas märgatakse tegusate ja toimekate inimeste tegemisi,» sõnas ta. Tunnustused annab vallavalitsus kätte valla aastapäeval, 22. oktoobril.

*«Elukaaslane küll imestas, et nii lühikese etteteatamisega kutsutakse, kolm last kodus, kas on ikka vaja minna. Mis mõttes? Ma olen andnud vande, ja kui riik kutsub, siis tuleb minna, pole küsimustki,» ütles Tauri Eha järgmisel hommikul pärast lisaõppekogunemiselt «Okas 2022» naasmist.

Head emotsioonid olid pikast nädalavahetusest Rutja harjutusalal ka Tauri Eha lahingpaarilisel Rainer Paavelil. Mehed tutvusid alles kogunemispunktis, kuid tajusid kohe head klappi. «Ilmselt hakkan tal Tartus tihedamini saunaõhtutel käima,» sõnas Paavel.

Seersant Paavel lõpetas ajateenistuses tankitõrjes jaoülemana 2006. aastal. «Kui uued embleemid kappi ära panin, leidsin eest 2015. aasta Siili oma, ju see oli viimane kokkupuude kaitseväega,» sõnas ta.

Paaveli muljedki õppusest olid head ja motivatsioon kõrge. «Oma riiki on vaja kaitsta, siin pole iseloomu näitamisel või jonnimisel kohta. Mehed, kellega koos olin, olid samuti suure teadlikkusega ja nendele saab kindel olla,» lausus ta.

*Pärnu jõe ääres asuv Laupa mõisakool on nagu looduskeskus. Aknast välja vaadates võib silmata jõel ujuvaid luiki, vee ääres toimetavad saarmad, mõisapargi puude õõnsuses elavad kosklad ja putukatel on pargis suisa oma hotell. Eelmisel nädalal aga leiti mõisa keldrikorruselt veel üks fauna esindaja, kes just iga päev inimeste silme alla ei satu.

Kooli direktori Kaarel Aluoja selgitusel märkasid keldrikorrusel asuvas riietusruumis põrandal olevat tegelast kooli esimesena jõudnud töötajad. Nurgas maas oli miski, mis nägi välja justkui kortsus riidelapp. Lähemalt uurides selgus aga, et tegemist on hoopis nahklapiga. Nahklapp – just sedasi kutsutakse Muhu murdes nahkhiirt. Veel lähemal uurimisel tuli välja, et põrandal kössitanud isend on pruun-suurkõrv (Plecotus auritus), kes on Eestis elavates nahkhiirlastest kõige omapärasema välimusega.

Aluoja selgitas, et nurgas põrandal olnud tiivulist tegelast leides arvati algul kõige halvemat, sest ta lebas liikumatult ega näidanud elumärke. «Kui aga teda näpuga puudutati, hakkas liigutama. Tõenäoliselt oli ta lennates kuskile vastu põrganud ja sellepärast uimane,» ütles ta.