Neljapäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Neljapäevane Järva Teataja kirjutab:

*Kolmapäeva pärastlõunal suunati liiklus Tallinna–Tartu maanteel Võõbust alates täiesti uuele lõigule, mida mööda pole seni keegi sõitnud. See tee viib liiklejad nüüd kurikuulsast talvisest liiklusavariide kohast Ussisoost ja Anna külast täielikult mööda ning ühineb juba varem kasutuses olnud trassiga pärast Annat.

GRK ehitusjuht Kaido Ivask ütles, et Võõbu ja Mäo vaheline lõik on nüüd 1,9 kilomeetrit lühem, mis hoiab kokku nii mõnegi minuti sõidu­aega. «Esialgu on uus lõik liikluseks avatud kaherealise ehk 1+1 teena, kus liikluspiirang on 90 ja kohati 70 km/h. Julgen öelda, et projektrijärgseks liikluskorralduseks ehk 2+2 kiirteena peaks tee avatud olema oktoobri teises pooles, kui paigaldatud on ka puuduvad sõidusuundade vahelised piirded, mis on Türgist Eesti poole teel,» selgitas ta.

*Järvamaa aasta õppija tiitliga pärjatud paidelane Inge Jasner ei osanud kaheksa aastat tagasi end täiendama minnes aimatagi, et sellest saab alguse pikk õpitee ja kannapööre ka ametilt. Erafirma ärikorralduse asemel tegutseb ta nüüd kohalikus omavalitsuses pühendunud lastekaitsetöötajana.

Põhjus, miks ta vaevus pikka õpiteed ette võtma, oli Jasneri ütlust mööda janu uute teadmiste järele. «Ma naudin õppimist – uute teadmiste omandamist, õpitu sidumist olemasolevate teadmiste ja oskustega, ümbermõtestamise ja arutlemise kaudu uute vaatenurkade avamist ning iseenda ja ümbritseva analüüsimist, et näha suuremat pilti,» selgitas ta.

Jasner ütles, et on alati rõhutanud õppimise olulisust ka oma lastele. «Olen püüdnud neile olla selles suhtes eeskujuks ja jätta mulje, et õppida on nii lahe. Isegi siis, kui mul on olnud paganama raske, olen teinud nende ees näo, et kõik on hästi ja ma saan hakkama,» ütles ta naljatades.

*Tänavu jaanuaris otsustas keskkonnainvesteeringute keskus toetada 31 kohaliku omavalitsuse biojäätmete kompostrite ja konteinerite ostu üle 1,4 miljoni euroga. Õnnelike toetuste saajate hulka mahtus Järvamaa omavalitsustest üksnes Türi vald.

Türi vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnaspetsialist Grete Kaljulaid märkis, et projekt on kenasti käima läinud. 40 korteriühistut on esitanud taotluse konteineri saamiseks ja enamikul neist seisavad konteinerid juba majade juures. «Jaotatud on kolmandik konteineritest ja jaotus käib elava järjekorra alusel,» täpsustas ta.

Korteriühistute kõrval saavad biojäätmete kompostimiseks mõeldud kiirkompostreid taotleda ka eramuomanikud. «Biojäätmeid tuleb igal majapidamisel hakata eraldi koguma alates 2023. aasta lõpust, mistõttu on praegu hea võimalus vallalt selleks konteiner või komposter tasuta saada,» ütles ta.

*Septembri alguses sulges Paidest alguse saanud Pizzakioskite ketti kuuluv Valga pitsakoht uksed, kuid Pizzakioski asutaja ja frantsiisi omanik Kurre Ehrsten lükkab ümber väite, nagu oleks elektrihinna kordades kallinemine sulgemise põhjus.

OÜs Pizzakiosk arenduse ja frantsiisitegevuse eest vastutav Kurre Ehrnsten ütles, et Valga kioski pidaja põhjendas talle lõpetamisotsust sooviga tegevusvaldkonda muuta ja kolida välismaale, mitte elektrihinnaga. «Elektrihind veel tegevuses nii määrava tähtsusega ei ole,» lausus ta. «Jah, meie kioskite elektriarved on kasvanud kolmekordseks, kuid saame hakkama. Energia hind on tõesti kohutav, aga me ei hakka midagi selle pärast veel kinni panema.»

Ehrnsten lisas, et kui majanduslikult keerulisel ajal hakatakse à la carte restorane sulgema, siis McDonaldsil, Hesburgeril, aga ka Pizzakioskitel käibed suurenevad. Ehrnsten viitas asjaolule, et inimesed söövad väljas edasi, ent on toidukoha valikul vähenõudlikumad.

*Lehmi on vaja, palju lehmi. Muidu kodumaist rohegaasi ei saa. Sajast lehmast ei jätku, ka viiesajast mitte. Hea, kui neid on vähemalt tuhat.

Siis suudavad nad toota nii palju sõnnikut, et sellest tasub juba gaasi teha. Gaas läheb aga järjest rohkem hinda.

Keset Eestit Türi lähedal Oisus ja selle ümbruses mäletseb ja roojab neljas Estonia laudas koguni kolm tuhat lüpsilehma, lisaks teist sama palju noorloomi. See tähendab, et Oisu biogaasijaam on gaasi tootmiseks vajaliku toorainega pidevalt varustatud.

Selliseid jaamu, mis teevad gaasidefitsiidi ajastul Eestis loomade väljaheidetest ja igasugu biojäätmetest gaasi, on viis. Need annavad ligi viis protsenti Eestis tarbitavast maagaasist, aga selle protsendi saaks viia 20ni, kui rajada lähiaastatel veel 15 samasugust jaama, nagu näiteks Oisus, väidab Eesti Biogaasi tegevjuht Kristjan Stroom.

*Nagu sügiseti ikka, ei jää ka tänavu Paide Viking Windowl korvpalli esiliigas pall mängu panemata. Avamäng on juba homme.

Paide Viking Window korvpallimeeskonna eestvedaja Janno Viilup sõnas, et nii nagu igal aastal, on ka tänavu eesmärk võita medal. «Sel korral on klubide ja esiliiga üldine seis ettearvamatu,» selgitas ta. «Ühelt poolt läks Keila esiliigast meistriliigasse, teisalt seadis korvpalliliit kõrgliigas välismängijate arvule piirangu nii et nõudlus kohalike mängijate järele võib olla suurem ja me ei tea, kui palju on selliseid mehi, kes on läinud esiliigast meistriliigasse mängima.»

Viilup avaldas, et kuigi meeskonnas on ka Järvamaalt pärit mehi, siis päris seda, et tuumiku moodustavadki järvalased, öelda ei saa. «On järvalasi, on ka väljastpoolt abijõudu juures,» lausus ta.