Personalijuhid: inimesed peaks raskel ajal esimesena just selle soodustuse ära kasutama

Foto: Väätsa tervisekompleks

Personalivaldkonna entusiaste koondava Eesti HR Seltsi asepresidendi Sirli Spelmani sõnul peaks inimesed hinnatõusu tasakaalustamiseks kasutama ära võimalikult palju pakutavaid soodustusi. Praegusel kõrge stressiga ajal ei tohiks kindlasti jätta kasutamata riigi ja paljude ettevõtete poolt pakutavat 100-eurost terviseedenduse soodustust.

Sirli Spelmani kinnitusel pakub riik ettevõtetele igas kvartalis saja euro väärtuses maksusoodustust, mille eest oma töötajatele sportimis- ja terviseedenduse teenuseid pakkuda. „Mullu lubas seda võimalust oma töötajatele pea 4000 organisatsiooni ning teenuseid kasutas 119 000 inimest. Paljudel ettevõtetel on ka eraldi spordi- ja tervisekontod, mis lubavad märksa laiemat valikut teenuseid kui riik seda võimaldab. Paljud inimesed jätavad aga teadmatusest või laiskusest selle võimaluse kasutamata,“ lisas Spelman.

„Praegu läheb niimoodi pea pool tervisekontodel olevast rahast raisku. Soovitan inimestel kõigepealt järgi vaadata, kas nende ettevõte pakub oma töötajatele soodustust. Selle eest saab inimene näiteks käia terviseüritusel või spordiklubis, samuti külastada taastusarsti, füsioterapeuti või psühholoogi. Kui terviseedenduse maksusoodustusest on teadlikumad pigem suuremad ettevõtted, siis tasub see võimalus ära kasutada ka ühe- ja kahemehefirmadel,“ ütles Spelman.

„Näeme personaliinimestena, et töötajate terviseedendus tasub ettevõttele selgelt ära. Inimesed on tervemad, paremini motiveeritud ning erinevalt näiteks palga tõstmisest läheb see raha otseselt ja selgelt just terviseedendusse,“ rääkis Spelman.

Eesti HR Seltsi asepresidendi sõnul võimaldab riik praegu tööandjatel maksuvabalt oma inimeste terviseedendust toetada saja euroga kvartalis ja küllalt piiratud teenustele. „Riik saab praegu kasvavate tervisehädade leevendamiseks teha kiirelt kaks muudatust. Kindlasti tuleks tõsta maksusoodustuse piirmäära, sest saja euroga kvartalis ei saa enam spordiklubis käia või tegelikult suurt midagi lubada. Teise meetmena peaks tervisekulude nimekiri olema senisest palju laiem,” ütles Spelman.

“Samuti peaks riik laiendama maksusoodustuse vaimset tervist edendavatele teenustele, sest koroona-aastatega on hüppeliselt kasvanud psüühika- ja käitumishäirete osakaal, mida mullu diagnoositi Eestis lausa 93 000 juhul,“ nentis Spelman.

„Kutsun üles kõiki ettevõtteid Eestis terviseedenduse maksusoodustust kasutama ja oma inimestele pakkuma – sellega hindavad teie töötajad teid rohkem, on tervemad ning tugevama meeskonnavaimuga,“ lisas Spelman.