Loodud paigad kujunesid piirkonnas riiklike tähtpäevade tähistamise kohaks nii ennesõjaaegses Eestis kui ka omariikluse taastamise järel.
Paides läheneti Eesti vabaduse aadet tähistava mälupaiga loomisele ja mälestuse säilitamisele tavapärasest erinevalt. 1925. aastal moodustati Paides Vabadussõjas langenud Järvamaa kangelaste mälestusmärgi püstitamise komitee, mis võttis eesmärgi rajada Paidesse traditsiooniline mälestussammas. Et linn vajas hädasti kultuuriürituste korraldamiseks sobilikku hoonet, siis otsustati oktoobris 1926, et langenud järvalaste mälestuseks ehitatakse hoopis uus rahvamaja. Sama ebatavaline, nagu langetatud otsus, oli ka selle teostamise viis. Nimelt oli maakonnavalitsus ostnud Pikaküla mõisa härrastemaja, mis kavatseti palkhaaval lahti võtta, Paidesse vedada ja seal ühiskondliku funktsiooni täitva hoonena kokku panna.
/nginx/o/2022/10/03/14874183t1hd09f.jpg)