Paidesse tuleb püstitada Vabadussõjas langenud kangelaste monument

Ründo Mülts Foto: Dmitri Kotjuh

Nagu tsiviliseeritud rahvastele kombeks, asus Eesti rahvas kohe pärast Vabadussõda oma langenud sõdurite mälestuse põlistama. Selle töö tegid ära kodanikualgatuse korras moodustatud piirkondlikud Vabadussõjas langenud kangelaste mälestusmärgi püstitamise komiteed.

Loodud paigad kujunesid piirkonnas riiklike tähtpäevade tähistamise kohaks nii ennesõjaaegses Eestis kui ka omariikluse taastamise järel.

Paides läheneti Eesti vabaduse aadet tähistava mälupaiga loomisele ja mälestuse säilitamisele tavapärasest erinevalt. 1925. aastal moodustati Paides Vabadussõjas langenud Järvamaa kangelaste mälestusmärgi püstitamise komitee, mis võttis eesmärgi rajada Paidesse traditsiooniline mälestussammas. Et linn vajas hädasti kultuuriürituste korraldamiseks sobilikku hoonet, siis otsustati oktoobris 1926, et langenud järvalaste mälestuseks ehitatakse hoopis uus rahvamaja. Sama ebatavaline, nagu langetatud otsus, oli ka selle teostamise viis. Nimelt oli maakonnavalitsus ostnud Pikaküla mõisa härrastemaja, mis kavatseti palkhaaval lahti võtta, Paidesse vedada ja seal ühiskondliku funktsiooni täitva hoonena kokku panna.