Kahjuks on ka Eesti poliitikute hulgas lubamatult palju naiivsust suhtumises Venemaa ohtu, mis ei piirne ainult Venemaa piiridega, vaid asub ka Eesti sees. See on julgeolekurisk ja selle teadvustamisest algab Eesti julgeoleku loomine.
Lühinägelikule, Eesti julgeolekuhuvisid mitte arvestavale, ebapraktilisele ja majanduslikult kahjulikule (ka energiajulgeolekut silmas pidades) Eesti-Vene piirilepingu sõlmimise rumalale tuhinale olen aastakümneid vastu seisnud. Juba 2005. aastal hääletasin piirilepingu ratifitseerimise vastu. Kümmekond aastat tagasi kirjutasin, et uue piirilepinguga põlistatakse olukord, kus Narvas elektri tootmine jääbki sõltuma Venemaa tahtest. Kui Narva jõe tammi lüüsid asuvad Vene poolel ning Venemaa saab ühepoolselt alandada veetaset ja lõpetada täielikult elektri tootmise Narvas, siis on see Eesti energiajulgeoleku risk. Lisaks palju teisi lahendamata probleeme, mis tulenevad ebapraktilisest piirijoonest. Ükski normaalne riik ei sõlmiks lepingut tingimusel, et tootmine jääb ühele poole, aga reguleerimine teisele poole piiri.