Minister Tõnis Lukas: Ukraina on valmis sõjapõgenike laste Eestis läbitud haridust tunnustama

Ukrainast pärit õpilased õpivad Eesti koolides. Foto: Rakvere põhikool

Ukraina haridus- ja teadusministri kutsel osalesid Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Tšehhi haridusministrid eile Lääne-Ukrainas Ivano-Frankiivskis Vasyl Stefanyki Prekarpaatia Ülikoolis plenaarkohtumisel, mille peateemaks oli Ukraina sõjapõgenike laste ja noorte haridustee jätkamine.

Kõik kohtumisel osalenud ministrid andsid ülevaate sõjapõgenike senisest käekäigust ning riikide abimeetmetest sihtriikides. Kõikide osapoolte huvi oli edaspidi veelgi parandada kahepoolset infovahetust Ukrainaga sõjapõgenike hariduse teemadel.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas selgitas Ukraina kolleegidele meie muret sõjapõgenike koolikohustuse täitmisega. Ühtlasi palus minister Ukraina kolleegidelt abi nende siinse kogukonna julgustamisel Eesti haridussüsteemi sisenemiseks.

„Me oleme andnud neile lastele ajutise kaitse ja sellega kaitseme ka nende õigust õppimisele ja muudele arendavatele tegevustele. Eestis peavad kõik lapsed olema siinsesse haridusasutusse registreeritud. Eesti õppetase on piisavalt kõrge, et anda kindlustunne, et siin õppimise järel saab jätkata ka soovi korral mujal," rääkis Lukas. 

Ta lisas, et on lapsi ja noori, kes jätkavad õppimist nii Ukraina e-koolis kui Eesti koolis. Kõik nad tahavad varsti koju tagasi pöörduda, aga nende vanemad kardavad, et Ukraina koolides ei tunnustata vahepealseid õpinguid ja nad ei taha seepärast oma õpinguid senistes koolides katkestada.

Ukraina kolleegid olid avatud koostööks sellele probleemile lahenduse leidmisel. Lukas avaldas lootust, et Ukraina tunnustab sõjapõgenike Eestis läbitud haridust. „Me leppisime kokku, et Ukraina koolid tunnustavad vahepealseid õpinguid Eestis ja nõustuvad õppurite tulemusi üle kandma, ükskõik kas Eestis on õpitud mõni kuu, aasta või ka rohkem,“ ütles minister. 

Ukraina haridus- ja teadusminister Serhiy Shkarlet selgitas, et väga paljud sõjapõgenikud on juba Ukrainasse naasnud ning seni ei ole välisriikides toimunud õpingute tunnustamisega probleeme olnud. Koos tõdeti, et praegu on olukord lootusrikas ning põgenikud võivad õige pea hakata koju naasma. Seda enam oldi valmis koostööks info jagamisel ning kõigil haridustasemetel õpingute tunnustamiseks vajaliku süsteemi väljatöötamisel.

Minister Lukas kinnitas oma sõnavõtus, et Eesti on pühendunud Ukraina haridussüsteemi taastamisele. "Me oleme sellega juba alustanud Žõtomõri oblastis ja oleme valmis panustama oma 30 aasta jooksul toimunud haridusreformide kogemusega."

Minister andis ka ülevaate Eesti toetusmeetmetest Ukraina sõjapõgenike haridusele Eestis kõikidel tasemetel.

Koostöös Ukraina saatkonna, kohalike omavalitsuste ja koolidega jätkab Eesti riik selgitustööd, et kohtumisel kõlanud kindlustunne Eesti haridussüsteemis õppimise hilisema tunnustamise osas jõuaks ka Eestis viibivate ukrainlasteni.

Kõikide osalejariikide ministrid olid üksmeelel, et sõjapõgenikest õppijad naasevad kodumaale kogemuse ja teadmiste võrra rikkamana, mis tuleb kindlasti ka edaspidises elus kasuks.

Ukraina sõjapõgenikest lapsed

06.oktoobri seisuga on EHISes registreeritud 7540 last ja noort.

Õppetaseme järgi jagunevad lapsed/õppijad järgmiselt: alushariduses 1786 (23,7%), põhihariduses 4905 (65,1%), gümnaasiumis 406 (5,4%), kutsehariduses 443 (5,9%).

Õppekeele järgi jagunevad lapsed/õppijad järgmiselt: eesti keel 5758 (76,4%); sh keelekümblus 758 (10,05%); vene keel 1747 (23,17%); inglise keel 35 (0,46%).

HTMi küsitluse andmetel töötab 14.09 seisuga 94 Eesti koolis 177 Ukraina põgenikku.

Ukraina haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on pommirünnakute all kannatada saanud 2601 Ukraina haridusasutust, neist 309 täielikult hävitatud.