Maaelukomisjon muutis kalapüügiseaduse eelnõus haldusmeetmete rakendamist

Kalapüük Foto: Dmitri Kotjuh

Riigikogu maaelukomisjon vaatas oma istungil läbi kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõule teise lugemise jätkamiseks laekunud muudatusettepanekuid, millega reguleeritakse püügiõiguste, kvootide ja järelevalvega seotud küsimusi.

Maaelukomisjoni esimees Sven Sester selgitas, et kalapüügiseaduse muutmise peamine eesmärk on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutselises kalapüügis üle minna niinimetatud olümpiapüügilt individuaalkvootide süsteemile. Ta märkis, et nii ministeeriumid kui ka kalandussektor pooldavad olümpiapüügilt individuaalkvootidele üleminekut. Erimeelsusi tekitas eelnõus sätestatud haldusmeede.

Maaelukomisjon viis eelnõusse muudatused, mis näevad ette ebaseadusliku kalapüügi ohjamise läbi ettevõtete vastutuse suurendamise. „Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Püügivõimaluste kasutamine samas mahus nendele ettevõtjatele, kellele antud püügilubade alusel pannakse ühiskonnale kuuluva kalavaru kasutamisel korduvalt toime tõsiseid kalapüüginõuete rikkumisi, pole õiglane. Nimetatud kalapüüginõuete tõsised rikkumised on sellised, mis ei saa olla juhuslikud, vaid on tahtlikud,“ ütles Sester. Ta lisas, et muudatusega täiendatakse kalapüügiseadust sättega, milles loetletakse seitse tõsist rikkumist, mille korduvuse korral vähendatakse ettevõtte õiguspäraselt omandatud püügivõimalust 10% võrra kahel järgneval aastal. Ettevõtte loa alusel toime pandud tõsise rikkumise eest määratud karistusest teavitab Keskkonnaamet Põllumajandus- ja Toiduametit ning kutselise kalapüügiloa omanikku.

„Eelnõu menetluse käigus laekus komisjonile arvukalt arvamusi ja ettepanekuid, nende hulgas oli nii pooldavaid kui vastaseid seisukohti,“ märkis maaelukomisjoni aseesimees Tarmo Tamm. Ta lisas, et individuaalkvootide rakendamist pooldavate argumentidena toodi välja, et see suurendab ettevõtjate kindlustunnet oma majandustegevuse planeerimisel, võimaldab paindlikku püügiaega kalurile ning Peipsi kalavarude jätkusuutlikumat majandamist, parandab värske kala kättesaadavust tarbijale pikema perioodi jooksul, tagab jätkusuutlikud sissetulekud kaluritele ja firmadele ning riigi- ja kohalike maksude parema laekumise.

„Muudatustega korrastatakse kalapüügi korralduslikke sätteid ning kehtestatakse püügiõiguse omanikele individuaalkvoot püügivahendite kohta. Aastasaagi kehtestamine püügivahendi kohta võimaldab jaotada püügi koormust ühtlasemalt püügihooaja vältel ning annab püüdjale stabiilsuse saak määratud koguses välja püüda,“ selgitas Tamm.

Komisjon otsustas saata maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu (136 SE) täiskogu istungile 19. oktoobril ettepanekuga teine lugemine lõpetada.