E, 6.02.2023

Järgmise aasta riigieelarve läbis esimese lugemise

Järva Teataja
Järgmise aasta riigieelarve läbis esimese lugemise
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Margus Ansu

Riigikogu toetas valitsuse esitatud 2023. aasta riigieelarve esimese lugemise lõpetamist. Järgmise aasta eelarve peamine fookus on keerulises julgeolekuolukorras Eesti turvalisuse tagamine ja inimeste toimetulemise toetamine energiahindade tõusuga. Samuti suure tulevikumõjuga haridusinvesteeringute - eestikeelsele haridusele ülemineku ning Eesti kõrghariduse rahastamise oluline kasv.

“Teeme järgmise aasta eelarvega esmajoones kõik, mis vajalik, et Eesti turvalisus oleks tagatud,” ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. “Viimased kolm aastat on olnud pea katkematu kriisiolukord, see on proovile pannud nii tervishoiusüsteemi kui majanduse. Oleme COVIDi kriisiga toime tulnud, aga Venemaa alustatud sõda lääne väärtusruumi vastu kestab ja dikteerib fookuse."

2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kogumaht on 15,6 miljard eurot. Käesoleva aasta eelarvega võrreldes kasvavad tulud järgmise aasta eelarves 2,2 miljardi euro võrra. Kulude kogumaht on 2023. aastal 16,8 miljardit eurot, mis on käesoleva aastaga võrreldes kasvanud 2,6 miljardit eurot. Eelarve struktuurne puudujääk püsib 2,6 protsendi juures. “Me ei jõua julgeolekukriisis eelarvega tasakaalu, aga me hoiame ära rahandusliku olukorra halvenemise. Pidime tegema põhimõttelise valiku, kas kasvava maksulaekumise oludes jätta kiiremini laekuva maksu riigikassasse eelarve tasakaalu parandama, või suunata see inimestele tagasi. Valisime praeguse valitsusliiduga viimase," rääkis Pentus-Rosimannus.

Tuleva aasta eelarve panustab riigikaitsesse, inimeste toimetulekusse ning haridusse. Esmakordselt jõuavad 2023. aasta eelarves kaitsekulud üle ühe miljardi piiri, oluline osa läheb ka inimeste toimetuleku toetamisse ning haridusse.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus selgitas, et ligi pool kaitseinvesteeringutest ja majanduskuludest tuleb tagasi Eesti majandusse. „Näiteks viimasel kolmel aastal on varustushanked, investeeringud ja majanduskulud olnud kokku miljard eurot, millest 562,5 miljonit eurot ehk 56,2% on läinud Eesti tarnijatele.“

Teadus- ja arendustegevusse suunatakse 1% SKP-st, tulumaksuvabaks muutub keskmine vanaduspension ja tõusevad õpetajate, siseturvalisuse eest seisvate töötajate ja kultuuritöötajate palgafondid.

Eelarves toetatakse energiatõhususe ja taastuvenergia investeeringuid ning elamumajandust 166 miljoni euroga.

Märksõnad
Tagasi üles