Ohvriabi seadus läbis Riigikogus esimese lugemise

Foto: Liis Treimann

Riigikogus läbis esimese lugemise ohvriabi seaduse eelnõu, millega parandatakse alates 31. märtsist 2023 abi kättesaadavust vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele. Eelnõuga muutub selgemaks ka kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem.

„Ohvriabi on palju enamat kui rahaline hüvitis või teenus. Traumeeritud inimese õige kohtlemine aitab kaasa nii tema kiiremale taastumisele ja tavapärasesse ellu naasmisele kui ka süüteo tulemuslikule menetlemisele,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Seepärast on äärmiselt oluline, et kannatanud ei jääks oma murega üksi ning vajalik abi jõuaks inimesteni lihtsamalt ja kiiremini.“

Pere- ja seksuaalvägivalla ohvrid hakkavad edaspidi saama traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi sõltumata süüteomenetlusest. Sotsiaalkindlustusamet saab inimeste paremaks abistamiseks õiguse kõrge riskiga täisealiste perevägivalla ohvrite puhul vahetada andmeid teiste ohvrit abistavate asutuste ning spetsialistidega ning vägivallakuriteo ohvrite toetuse arvutamisel ei arvestata edaspidi hüvitisest maha riiklikke toetusi.

Lähisuhtevägivalla juhtumeid registreeritakse aastas ligi 16 000, kuid ohvriabi teenusteni jõuab praegu oluliselt vähem inimesi, kui on uuringute ja statistika järgi kannatanuid. „Seksuaalvägivald on varjatud probleem, elanikkonna uuringud näitavad hoopis suuremat ohvrite hulka kui ametlik statistika. Ka perevägivald on ikka veel liiga peidus. Seetõttu oleme otsustanud tagada traumast taastumist toetava vaimse tervise abi perevägivalla ja seksuaalvägivalla ohvritele sõltumata süüteomenetlusest,“ lisas minister Riisalo.

Uues ohvriabi seaduses on esmakordselt sõnastatud ka seksuaalvägivalla kriisiabi, vägivallast loobumise toetamise teenus, psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumi korral ja ohvriabi põhiteenus. Täiendatud on naiste tugikeskuse, taastava õiguse ja inimkaubanduse ohvritele osutatavaid teenuseid ning traumast taastumist toetava vaimse tervise abi sisu ja tingimusi.