ÜLLATUS ⟩ Paide saab ohusireenid
27. oktoober 2022, 07:23
Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja arenduskeskus ja Päästeamet sõlmisid Slovakkia ettevõttega Telegrafia lepingu ohuteavituse sireenisüsteemi ostuks. Ohuteavituse sireenid paigaldatakse esmalt 22 asulasse, sh ka Paidesse ehk linna, mida algses nimekirjas ei olnud.
„Oleme ohusireenide võrgustiku väljaehitamise ettevalmistustega jõudnud nii kaugele, et saame hakata ostma reaalseid seadmeid, milledest esimeste paigaldamiseni jõuame aasta lõpus. SMIT on ära teinud suure töö, et leida Eesti riigi jaoks parim lahendus. Sireenide võrgustik peab olema töökindel, turvaline ja kaasaegne,“ selgitas Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.
Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on ohusireenide ostuleping oluline samm Eesti elanikkonnakaitse arendamisel. „Venemaa sõjategevus Ukraina elanike ja tsiviilobjektide vastu on näidanud, kuivõrd oluline on kriisiolukorras tagada elanikkonna kriisivalmidus, toimivad häiresüsteemid ja turvalised varjumiskohad. Ohusireenide hankimine ja paigaldamine on seega küll oluline, kuid kõigest esimene samm meie viimase 30 aasta jooksul tekkinud elanikkonnakaitse võimelünga likvideerimisel,“ ütles Läänemets.
Sireenidel põhinev ohuteavituse süsteem paigaldatakse 22 asulasse: Tallinn ja selle lähiümbruse tiheasustus, Tartu, Narva, Pärnu, Võru, Paldiski, Sillamäe, Tapa, Jõhvi, Kohtla-Järve, Maardu (sh Muuga), Rakvere, Valga, Keila, Viljandi, Jõgeva, Põlva, Rapla, Kärdla, Kuressaare, Haapsalu, Paide.
„Arvasime esialgu, et suudame projekti esimeses etapis sireenisüsteemid paigaldada 16 asulasse, aga analüüside tulemusel selgus, et tegelikult läheb meil nende linnade katmiseks vaja vähem sireeniposte, kui alguses arvasime. Seega saame sireenisüsteemi saavate asulate nimekirja 6 asulat veel juurde lisada. Tegelikult pole ka see lõplik nimekiri, vaid laiendame ohuteavituse sireenisüsteemi tulevikus kindlasti kõikidesse suurematesse asulatesse,“ ütles Suurkivi.
Eelistatult paigutatakse sireenid olemasolevate kõrgemate rajatiste külge, näiteks sidemastide, korstnate jne. Paralleelselt seadmete hankimisega käivad läbirääkimised nende kohtade omanikega, kelle hoonete või ehitiste külge sireenisüsteemi paigaldada soovime.
Ühtset üle-eestilist ohusireenide võrgustikku Eestis praegu ei ole, kuid Päästeamet on alustanud selle välja arendamisega. Eesmärk on välja töötada süsteem, mis võimaldaks jõuda võimalikult suure arvu elanikeni ning mida oleks võimalik keskselt käivitada. Elanikkonnakaitse vaatest on see suurim investeering, mida viimase 30 aasta jooksul on tehtud. Riik eraldas ohusireenide võrgustiku loomiseks 4,5 miljonit eurot.
Loodav sireenide süsteem hakkab ohuolukorrast teavitamiseks edastama helisignaali. Olukorrad, mille puhul sireenide kaudu teavitust edastatakse, on sõjaline oht, suurõnnetused, hädaolukorrad (nt kiirgusõnnetus, õnnetus ohtlike kemikaalidega). Ohusireenide võrgustiku tehnoloogilise poole loomise eest vastutab Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT).
Esimesed seadmed on plaanis paigaldada 2022. aasta lõpus ning 22 asula sireenid saavad paika 2023. aasta juuliks.
Sireenid on ainult osake ohuteavitusest
Sireenide projektijuhi Tambet Vodi selgitusel tuli selleks, et üldse aru saada, kui palju ja kuhu tuleks ohusireenide kõlareid paigutada, et sireeni heli kogu asula ära kataks, teha kõikide linnade kohta akustiline analüüs. «Võtsime arvesse taustamüra, pinnavorme ja hoonestust. Samuti oleme teada saanud, kui tugev peab heli olema, et see oleks taustamürast eristatav, samas ei tekitaks inimeste tervisele ohtu,» lausus ta.
Sireenide suurim helirõhk jääb alla 115 detsibelli, mida võiks võrrelda alarmsõiduki sireeni ning teetöö või ehitusmasinate müraga. «Oluline on aru saada, et sireeni käivitudes ei jää inimesed seda heli tänavale kuulama, vaid liiguvad kiiresti hoonetesse,» ütles Vodi.
Nii nagu avalike varjumiskohtade puhul ei soovita inimeste kokkujooksmist, ei tohiks elanikud Vodi ütlust mööda ka sireeni tööle hakates koguneda sireeniposti alla, vaid peavad liikuma kohtadesse, kuhu sellises olukorras tuleb liikuda. «Sel põhjusel ootabki meid ees väga suur ennetustöö elanikkonnaga, et inimesed teaksid täpselt, mida ja kuidas teha, kui nad ohusireeni kuulevad,» lausus ta. «Plaani, et kõik elanikud oleksid kriisiõppustesse kaasatud, meil praegu siiski ei ole.»
Päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna juhataja Tuuli Räim lisas, et sireenid on ainult osake ohuteavitusest.
Kiireks ohuteavituseks kasutab riik erinevaid kanaleid ja vahendeid, mis võimaldavad võimalikult palju inimesi õigeaegselt ohu eest hoiatada. Lisaks kasutatakse ohuteavituseks ka massimeediat, asutuste veebilehekülgi ja sotsiaalmeediakanaleid, mobiiltelefoni sõnumeid, vajadusel ka valjuhääldeid ja ukselt uksele teavitamist.