E, 30.01.2023
100 000 kilomeetrit jooksu­radadel
Jooksumees Kalle Puss on elu jooksul sportinud nii lumetuisus kui ka rannaliival. Foto: Elise Saarna
Kuido Saarpuu
100 000 kilomeetrit jooksu­radadel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
  • Tervisemured andsid jooksmiseks tõuke
  • Rohkem spordib nüüd Pärnu- kui Järvamaal
  • Jooksumehed teavad-tunnevad ikka jooksumehi

Kuigi hiljutine koroonaviirusse nakatumine segas Kalle Pussi plaani 100 000 kilomeetrit täis joosta, pole elupõline spordimees diivanile puhkama jäänud. Maagiline arv alistub eeldatavasti sel nädalavahetusel.

Paljud teavad, et Kalle Puss on sangpommivõistlustel legendaarne kuju. Mehel täitus suvel 70. eluaastat, kuid ometi näeme teda endiselt võistlemas, kohtunikuna tegutsemas ja noortele näpunäiteid jagamas.

Mida me aga ei tea, on see, et sitkel rammumehel pole aastakümnete jooksul olnud probleemi maakerale (ümbermõõt ligi 40 000 kilomeetrit – toim) kaks tiiru ja veidi rohkemgi peale joosta ning selle kõige üle ka arvestust pidada. Teisisõnu, omamoodi maailmameister on Kalle Puss ka spordiradadel.

Koroona lõi plaanid sassi

Pussi plaanide järgi pidi täiskasvanuea 100 000. jooksukilomeeter täituma eelmisel pühapäeval peetud Pärnu rannajooksul. Läks hoopis nii, et spordimees nakatus koroonaviirusse, rekordnumber jäi 16 kilomeetri kaugusele ja jooksuvõistlus vahele. Selle nahka läks Pussil ka oma vanuse­grupi kolmikvõistluse üldvõit.

Sel nädalal tunneb eelmisest suvest rohkem Pärnumaal laste juures elav Kalle Puss end jälle hästi ning igapäevased võimlemised ja sörgiringid annavad lootust uskuda, et ümmargune arv on joostud ja mõne maiuse või pitsaga tähistatud selleks nädalavahetuseks.

«Sättisin juba suvest saadik seda jooksuasja ja sain, et pean keskmiselt jooksma 4,5 kilomeetrit päevas. Tegelikkuses olid mul jooksupäevad muidugi päris erinevad,» ütles ta.

Alustades tervisest ja heast enesetundest ning lõpetades eneseteostuse ja uute tutvustega võib Kalle Puss jooksmise juures nimetada suuresti ainult plusse. «Mu tuttavad naeravad, et ka 70aastased papid võivad olla sellised, et kui jooksuradadel kokku saavad, siis küll ikka jutustavad,» lausus ta muiates. «Pärnu kandi sangpommimehi tean küll, kuid jooksjatega on kokkupuudet vähem olnud, aga see ei loe ühiste huvide korral midagi.»

Kalle Puss spordib nii, et endal ja tervisel oleks hea.
Kalle Puss spordib nii, et endal ja tervisel oleks hea. Foto: Elise Saarna

Puss sõnas, et on elu jooksul spordiga tegelenud muidugi omajagu, kooliajal meeldisid talle rohkem jõualad. «Jooksmine ja metsatöö olid koolipõlves vastumeelsed, aga läks nii, et metsatöö kujunes mulle hilisemaks elutööks ja jooksmisega on ka päris sõbralikud suhted,» lausus ta.

Treeningpäevikut, mis on tavaliselt üks paks kaustik, on Puss pidanud juba koolipõlvest. «Seda selleks, et oma tulemusi võrrelda,» märkis ta.

Kogetud erilised olukorrad innustavad

Küsimuse peale, miks mitte pensionieas kamina ees tukkuda ja telerit vaadata, ütles Kalle Puss, et tubaseks jäädes pole kuidagi võimalik kogeda samasuguseid emotsioone nagu jooksurajal. «Kui jooksen kasvõi paar kilomeetrit, siis pärast pesemast tulemist valdab mind sedavõrd vägev tunne, mida pole võimalik kirjeldadagi,» lausus ta. «Jah, eks vaeva tuleb näha, kuid hingeldamine ja higistamine ei ületa hilisemat rõõmu.»

Ka on Kalle Puss kogenud, et korrapärane sportimine hoiab tervise korras ja meeled erksad. «Ega ma jookse nagu noored. Mina jooksen madala sammuga, siis ei kuluta see eriti liigeseid,» selgitas ta. «Juba seitse-kaheksa aastat on möödas sellest ajast, mil teise puusaliigese operatsioon muutus aktuaalseks. See jäigi tegemata ning tänase päevani tunnen end jooksu ja jõualasid kombineerides väga hästi.»

Kuigi eluga praegu rohkem Pärnumaal ja sealsetel võistlustel, esindab nelja lapse isa ja seitsme lapselapse vanaisa, seitsme sangpommispordi MM-tiitli ja 21 korda Eesti meistriks tulnud Kalle Puss endiselt Järvamaad.

Tänavu on Kalle Puss võitnud juba 12 medalit, neist pooled jooksurajalt.
Tänavu on Kalle Puss võitnud juba 12 medalit, neist pooled jooksurajalt. Foto: Elise Saarna

Olgu põrgupalavus, kus janu kustutamiseks tuleb kraavivett juua, või jõululaupäev, mis ei jää meelde mitte lumetormi, vaid pimedal maanteel napilt auto alla jäämisest pääsu tõttu, vaatamata kogetud ekstreemsustele ja kogutud rakkudele-villidele, võime jooksuradadel Kalle Pussi leida peaaegu iga ilmaga. Võõras ei ole talle ka suusatamine ja jalgrattasõit.

45 aastat tagasi, 1977. aasta 25. oktoobril hakkas Kalle Puss tõsisemalt jooksuga tegelema. «Sõjaväest oli selleks ajaks paar aastat möödas. Tegelesin vaikselt pillimänguga, asja juurde kuulus ka suitsetamine ja napsuvõtmine,» meenutas ta. «See kõik hakkas tervise peale. Vererõhk läks kõrgeks ja oma 170sentimeetrise pikkuse juures kaalusin siis 82 kilogrammi. Praegu on võistluskaal 63 kilo­­­­­­­­grammi­.»

46 aastat tagasi, 1976. aastal sõudis Kalle Puss abieluranda ja elu viis noored elama Roosna-Allikule. Pargis mõõtis Puss välja 300meetrise ringi. «Ausalt öeldes pidin selle ringi läbimise järel vaat et ära surema. 300 meetrit tundus treenimata kehale nagu täispikk maraton,» sõnas ta.

5000 kilomeetrit on Kalle Puss alistanud oma parimal jooksuaastal. Seegi oli 1980ndate keskpaigas 30-40ndate eluaastate vahel. «Minu kui jooksumehe hiilgeajal,» märkis ta.

600 kilomeetrit jooksis Kalle Puss maha rekordkuul. See juhtus paarkümmend aastat tagasi juulis Pärnumaal.

20 korda on Kalle Puss jooksnud maratoni, läbinud võistlustingimustes 42,195 kilomeetrit. Jooksnud on ta ka Eestist väljaspool, näiteks Soomes.

1980ndate keskpaigas jooksis Kalle Puss Vändra jooksu maratoni distantsil Paide rajooni rekordiks 2:51.18.

6 aastat on Kalle Puss pidanud jooksmisest pausi, põhjuseks liigeste kulumine ja 2014. aastal tehtud puusaoperatsioonist taastumine. «Varem jooksin ikka iga päev ja 100 000 kilomeetrist oli puudu nii 1800,» lausus ta. «Arst keelas jooksmise ära, arvasin, et kilometraaž jääbki mul täitmata. Tasapisi hakkasin end liigutama, võimlesin ja tegin jooksuharjutusi. Edasi tulid jooksusammud ja nii sai see asi uuesti alguse.»

49:32 jooksis Kalle Puss tänavu Jüri Jaansoni kahe silla jooksul. Paide-Türi jooksul võttis Puss ette viis kilomeetrit pika Türi linnajooksu, kus 24 minutit ja 19 sekundit hiljem tuli 58. lõpetajana üle finišijoone. Osalejaid oli 856.

12 medalit on Kalle Puss sel aastal spordivõistlustel võitnud, pooled sangpommispordis ja pooled jooksuradadel. Lisaks jõudis auhinnakappi üks karikas.

1173 kilomeetrit on Kalle Puss 2022. aastal läbinud selle nädala alguseks. Kuigi võistlused on valdavalt muul ajal, on ta rohkem hommikujooksumees.

Allikas: Kalle Puss

Märksõnad
Tagasi üles