Tartu Maratoni spordiüritused koguvad populaarsust – osalejaid pea 30 000

45. Tartu maratoni 63-kilomeetrisele põhidistantsile startis 2790 suusatajat, nende seas 96 Viljandimaa harrastajat. Foto: Kristjan Teedema

Aasta jooksul suusatas, sõitis rattaga ja jooksis Tartu Maratoni üritustel pea 3500 inimest rohkem kui eelmisel aastal. Kuigi koroonaaastatel osalejaskond kahanes, siis on näha, et nii lapsed kui ka täiskasvanud on taas üha rohkem spordiüritustel osalema hakanud.

Tänavune Tartu Maratoni spordiaasta algas tänu ilusale talvele mõistagi suusaradadel. Enne Tartu Maratoni said osalejad panna end proovile Avatud Raja ja Teatemaratoni sõitudel ning nädal hiljem suusatasid Tähtveres lapsed ning Otepää-Elva vahelisel trassil täiskasvanud. Lisaks sai talvisel laulupeol lüüa kaasa virtuaalselt endale sobival ajal ja kohas. Ilus talv andis suusaindu ja kokku oli Tartu Maratonil osalejaid 5981.

Maikuus ootasid oma järge Heateo Jooks ja Tartu Maastikumaraton. Heateo jooksul osales 473 inimest ning koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondiga koguti laste teraapiatundide läbi viimiseks pea 7000 eurot. Maastikumaraton osutus sel aastal väga populaarseks just laste seas. Kokku oli neid pea 2500, sealjuures täiskasvanuid natukene üle 2000. Kui lüüa kokku virtuaalselt ja reaalselt osalenud inimeste arvud, saame 4516.

Mai lõpus said ratturid paari aastase vahe järel taas päriselt kokku Tartu Rattarallil. Reaalselt toimunud üritustel pedaalis pea 3500 last ja täiskasvanut ning kaugosalusega ühines veel üle 1100 rattasõbra. Kokku tegi rattaralli kaasa 4609 inimest.

Järgmisena oli kavas Tartu Rattamaraton, mis algas laupäeval lastesõitudega ning pühapäeval toimus rattasõit Otepäält-Elvasse. Programmilistest üritustest võttis osa 4561 ratturit ning virtuaalseid osalejaid oli 799, mis teeb kogusummaks 5360.

Oktoobri algus oli jooksusündmuste päralt ning ilusa sissejuhatuse tegi reedene Friday Night Run, kus osales pea 1300 ööjooksjat. Kena punkti hooajale pani Tartu Linnamaton, kus reaalsete ja virtuaalsete osalemistega tuli kokku üle 5600 jooksja.

Klubi Tartu Maratoni ürituste projektijuhi Oliver Kivimäe sõnul oli hea üllatus sel aastal laste suur osavõtt, mida oli eriti näha Tartu Linnamaratoni puhul. „Väga hea meel on, et lapsi oli näiteks linnamaratonil kokku pea 3000. Ka teistel üritustel on laste osalemine tõusuteel, mis on ainult positiivne, sest laste liikumisharjumused on uuringute põhjal kahjuks üsna kehvad ning loodetavasti on meil võimalus seda muuta,“ selgitab Kivimäe.

Klubi Tartu Maratoni ürituste peakorraldaja Indrek Kelgu sõnul saab hooajaga rahule jääda, kuid alati saaks paremini. „Koroona aastad on kahjuks siiski muutnud inimeste liikumisharjumusi ja seda mitte väga positiivses võtmes. On hea meel näha, et see on vaikselt muutumas, kuid kindlasti võiks seis veel parem olla,“ räägib Kelk. Ta rõhutab, et üldises pildis ongi spordiürituste puhul suurim roll motiveerida inimesi regulaarselt liikuma. „Seda on näidanud ka meie osalejaküsitlused, et spordiüritustele registreerimine annab motivatsiooni, et end järjepidevalt liigutada. Tahaksime muuta mõtteviisi, et alati peab tegema üha parema ja parema tulemuse, sest ei pea. Oluline on minna ja sportida värskes õhus ning teha seda regulaarselt,“ märgib ta.

Tartu Maratoni ürituste uus hooaeg saab alguse veebruaris toimuva Tartu Teatemaratoni ja Avatud Raja sõitudega, millele järgneb 49. Tartu Maraton koos lastesõitudega. Samuti on jätkuvalt võimalik osaleda virtuaalselt kõigil viiel üritusel.

2023. aasta Klassiku sarjale on võimalik end juba täna kirja panna SIIN.