Rohekatused, kogukonnaaiad ja sademevee taaskasutamine - seitse omavalitsust asuvad leevendama kliimamuutuseid

Rohekatus tõkestab müra ja tagab korraliku sisekliima. Foto: Shutterstock

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetab Euroopa Majanduspiirkonna vahenditest seitsme omavalitsuse kliimamuutuste leevendamise ja mõjuga kohanemise projekte. Kliimamuutuste leevendamisse suunatakse kokku 2,1 miljonit eurot.

KIKi elurikkuse ja kliima valdkonnajuhi Kai Eisenbergi sõnul suureneb projektide elluviimise tulemusena nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide vastupanuvõime kliimamuutustele ja vähenevad kasvuhoonegaaside heitkogused atmosfääri. „Samuti saame uudsete lahenduste kasutamisega luua parema elukeskkonna nii inimestele kui ka meid ümbritsevatele taime- ja loomaliikidele,“ lisab Eisenberg.

Põltsamaa valla arendusjuhi Aive Tamme sõnul saab kohalik omavalitsus olla kliimamuutustega kohanemisel piirkonna inimestele suunanäitajaks. „Kuigi praegusel majanduslikult keerukal ajal on surve pöörduda tagasi taastumatute ressursside kasutamisele, siis vähim, mida me teha saame, on pikaajalise mõjuga projektide puhul vaadata kaugemale ette. Leiame, et kui vald süsinikujalajäljele ja kliimamuutustega kohanemisele tähelepanu pöörab, siis tulevad sellega kaasa ka elanikud. Igaüks omale võimalikul moel, viisil ja määral,“ lisab Tamm. Põltsamaa vald taastab projektiga Põltsamaa linna läbivate teede alleed ja rajab soojasaarte leevendamiseks kõrghaljastusega rohealad nii linna keskele kui ka Põltsamaa lossihoovi. Sellega taastatakse tänavaruumi ajalooline ilme ja vähendatakse kliimamuutustest tulenevaid negatiivseid mõjusid elukeskkonnale. Toetuse summa on 321 657 eurot.

Keila linn sai toetust 515 805 eurot, et luua looduspõhiste lahendustega lauluväljak. Täpsemalt loob Keila sademevee taaskasutussüsteemid, et suunata vihmavesi tarbeveena uuesti ringlusesse, rajab hoonetele rohekatused ja võtab kasutusele vett läbi laskvad pinnakattematerjalid, et leevendada soojussaari. Lisaks tuleb lauluväljaku ümbrusesse vihmaaed, lilleniidud, kõrghaljastus ning kliimahariduse eesmärkidel loodud näidisala. Tori vald rajab Sindi linna haljasala ja Tori valda neli looduspõhist näidisala. Kogukonna teadlikkuse tõstmiseks viiakse läbi koolitusprogramm ja töötoad näiteks lilleniitude rajamise teemal. Samuti luuakse elanikele juhendmaterjal elurikkuse ja kliima kohta eraldi koduleheküljel ja korraldatakse teavitusüritusi. Toetuse summa on 183 039 eurot. Tallinna linn sai toetust kahele projektile. Esimesele neist 254 545 eurot, et paigaldada linnaruumi 15 uut joogiveekraani, millega luuakse kvaliteetse kraanivee kättesaadavus ka linnas ringi liikudes ja seeläbi suunatakse inimesi eelistama kraanivett pudeliveele. Kraanide asukohtade valikul arvestatakse nii inimeste liikumistihedust kui -iseloomu ja ka kaugust teistest joogiveepunktidest. Teine projekt sai toetust 313 630 eurot, millega suurendatakse Pelgulinna ühisaeda. Ühisaias on linnaelanikel võimalik kasvatada toitu, korraldada õuesõppetunde ja kogukonnasündmusi, ja veeta vaba aega. Projekti raames korraldatakse ühisaias ka koolitusi ja töötubasid.

Märjamaa vald sai toetust 253 623 eurot, et rajada taaskasutussüsteem sademeveele. Täpsemalt luuakse süsteem Metsanurga tänavale, kus sademeveetrassiga saavad liituda ümberkaudsed ettevõtjad. Tootmis- ja laoplatsidelt kokku kogutud ja puhastatud vesi suunatakse sademeveetrassi ja taaskasutatakse põuaperioodil Märjamaa alevi rohealade kastmiseks ning vajadusel lao- ja transpordiplatsidel jahutamiseks. Kohtla-Järve linn loob lasteaedade territooriumidele 14 kogukonnaaeda, et lapsed saaksid tutvuda aiandusega juba noores eas. Koolide ja lasteaedade vanade piirdeaedade äärde istutatakse hekitaimed ja linnaruumi 300 puud, et suurendada elurikkust ja vältida soojussaarte tekkimist. Lisaks paigaldatakse linnavalitsuse ja üheksa lasteaia katusele päikesepaneelid. Toetuse summa on 260 353 eurot.

Toetust anti Euroopa Majanduspiirkonnas käivitunud programmist „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“. Varasemalt on riik toetanud Euroopa Majanduspiirkonna programmist kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavade koostamist ning ringmajanduse projekte. Samuti toetati kliimateadlikkuse õppevahendite välja töötamist, kohalike liikide ja elupaikade seisundi tagamist ning võõrliikide leviku ohjamist. Kokku panustab Euroopa Majanduspiirkonna programm Eesti keskkonnaprojektidesse 6,3 miljonit eurot. Programmi operaator on Keskkonnaministeerium ning partner Norra Keskkonnaagentuur. Lisaks on oluline roll riikidevahelises koostoimimises Norra Saatkonnal Eestis.